G7 lubas peatada rahastuse fossiilkütuste projektidele välismaal

Jaapani riigiminister keskkonnaalastes küsimustes Toshitaka Ooka räägib Saksamaa keskkonna-, loodushoiu-, tuumaohutus- ja tarbijakaitseministri Steffi Lemkega, nende kõrval Jaapani majandus-, kaubandus- ja tööstusminister Kenichi Hosoda. Ministrid vestlesid pärast G7 kliima-, energia- ja keskkonnaministrite tippkohtumise pressikonverentsi Berliinis 27. mail. Foto: John Macdougall / AFP / Scanpix

Jaapan ühines reedel esmakordselt teiste G7 tööstusriikidega, mis on lubanud kliimamuutuse pidurdamiseks peatada aasta lõpuks riikliku rahastuse saastetõrjeta fossiilkütuste projektidele välismaal.

«Võtame kohustuse peatada 2022. aasta lõpuks edasine riiklik otsetoetus rahvusvahelisele saastetõrjeta fossiilenergia sektorile,» teatasid G7 energia- ja kliimaministrid Berliinis peetud kohtumise järel ühisavalduses.

Saastetõrjeta fossiilsete kütuste projektid on taolised, kus ei kasutata tehnoloogiat süsihappegaasi emissiooni peatamiseks.

Subsiidiumide lõpetamist rahvusvahelistele saastetõrjeta fossiilkütuste projektidele lubasid umbes 20 riiki ka mullusel COP26 kliimatippkohtumisel Šotimaal Glasgows.

G7 liikmetest tegid seda toona vaid kuus: Itaalia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA.

«See on hea, et Jaapan, maailma suurim fossiilkütuste rahastaja, on nüüd liitunud teiste G7 riikidega, võttes ühise kohustuste peatada fossiilkütuste rahastamine välismaal,» ütles Alden Meyer kliimapoliitika mõttekojast E3G.

Reedene lubadus näeb ette «piiratud» erandeid, kuniks need on kooskõlas 2015. aasta Pariisi leppega kliimasoojenemist pidurdada. Meyeri sõnul oleks seda teha soovivad riigid silmitsi «väga kõrge latiga».

G7 lubas reedel lõpetada 2035. aastaks suuremalt jaolt ka fossiilkütuste kasutamise elektritootmises, ehkki Venemaa kallaletung Ukrainale on energiaturul pingeid tekitanud.

«Pühendume ka eesmärgile saavutada 2035. aastaks valdavalt dekarboniseeritud elektrisektor,» teatasid G7 energia- ja kliimaministrid Berliinis aset leidnud kohtumise järel ühisavalduses.

Selle saavutamiseks lubasid riigid kiirendada kivisöest loobumist ja üleminekut puhta energia tehnoloogiatele ja poliitikatele.

Keskkonnaaktivistid tervitasid lubadusi, mis anti ajal, mil sõda Ukrainas on viinud energiahinnad lakke ja lääneriigid otsivad viise end Vene energiaimpordist võõrutada.

«Selles väga keerulises geopoliitilises olukorras on G7 koondunud eesmärgi taha fossiilkütused 2035. aastaks elektrisektorist kaotada. See on märkimisväärne progress,» ütles David Ryfisch ühendusest Germanwatch.

Saksa energiaminister Robert Habeck tõi kohtumise järel välja ka lubaduse loobuda 2025. aastaks «ebatõhusatest fossiilkütuste subsiidiumidest».

«See, et me premeerime kliimat kahjustavat käitumist, kas läbi otseste subsiidiumide või maksusoodustuste, on absurdne ja see absurdsus peab lõppema,» ütles ta ajakirjanikele.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on hoiatanud, et kui kliimasoojenemine tahetakse piirata 1,5 kraadile Celsiuse järgi, peab rahastus uutele fossiilkütuste projektile lõppema kohe.

Ühenduse Oil Change International arvutuste kohaselt pakkusid aastatel 2018 kuni 2020 ainuüksi G20 riigid ülemere fossiilkütuste projektidele 188 miljardit dollarit rahastust.