Läti julgeolekustruktuurid tugevdavad 16. märtsil tähistatava leegionäride päeva ajaks kontrolli piiridel, et tõkestada ebasoovitavate inimeste riiki sissesõitu, mustas nimekirjas on ka mitu Eestis elavat inimest.
Läti kehtestas 16. märtsiks mitmele Eesti elanikule sissesõidukeelu
27. veebruar 2012, 23:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti kaitsepolitsei juht Janis Reiniks ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et kaitsepolitseil on andmeid 30-40 inimese kohta, kes kavatsevad sõita leegionäride päeva üritustele. Nende seas on inimesi Eestist, Leedust, Ukrainast, Venemaalt ja Saksamaalt. «Nende seas on erinevaid ekstremiste ja radikaale,» lausus Reiniks.
Läti kaitsepolitsei juhi sõnul on tänavu 16. märtsi ürituste ohuhinnang tavapärasest kõrgem, kuna leegionäride päeva tähistajatel on plaanis palju erinevaid üritusi. Samuti tõstab Reiniksi sõnul leegionäride päeva ohuhinnangut hiljuti toimunud referendum vene keele staatuse üle, mis on mitmeid äärmuslikke rühmitusi aktiviseerinud.
Läti julgeolekustruktuurid on varasematel aastatel saatnud Läti-Eesti piirilt tagasi leegionäride päeva tähistamisele sõitnud inimesi, kelle seas on nii Iseseisvuspartei ja Eesti Leegioni Sõprade Klubi liikmeid kui ka Kremli-meelsesse rühmitusse Öine Vahtkond kuuluvaid inimesi.
Lätis tähistatakse 16. märtsi Läti Leegioni päevana. Läti Leegion loodi 1943. aasta veebruaris, ent 16. märts valiti mälestuspäevaks, kuna 1944. aastal pidasid 15. ja 19. diviis ägedaid lahinguid nõukogude armeega Venemaal Opotška rajoonis Velikaja jõe ääres.
Läti Leegioni värvati ühtekokku 140 000 inimest ning umbes 50 000 neist suri sõjas või nõukogudeaegsete repressioonide tõttu.
Waffen- ehk Relva-SS, kuhu võisid kuuluda ka mittesakslased, oli mõeldud rindevõitluseks. Ameerika Ühendriigid tunnistasid oma 1950. aasta deklaratsiooniga Waffen-SS-i Balti leegionid USA suhtes mittevaenulikeks organisatsioonideks.