Blinken: USA on mures ÜRO inimõigusjuhi visiidi pärast Xinjiangi
USA väljendas laupäeval muret Hiina jõupingutuste pärast piirata ja manipuleerida ÜRO inimõigusjuhi visiiti Xinjiangi piirkonda.
«USA on mures ÜRO inimõigusjuhi Michelle Bachelet' ja tema meeskonna visiidi pärast Hiina Rahvavabariiki (HRV) ja HRV jõupingutuste pärast piirata ja manipuleerida tema visiiti,» ütles Ühendriikide välisminister Antony Blinken avalduses, lisades, et tingimused ei võimalda inimõiguste keskkonna täielikku ja sõltumatut hindamist Hiinas, seal hulgas Xinjiangis.
Inimõigusjuht käis kauaoodatud visiidi raames Xinjiangis, kus Hiina on arvatavalt vangistanud üle miljoni uiguuri ja teiste moslemivähemuste esindaja. Pekingit süüdistatakse piirkonnas naiste sundsteriliseerimises ja sunnitöös.
Bachelet rõhutas laupäeval, et tema visiit ei ole juurdlus.
Ühendriigid nimetavad Hiina tegevust Xinjiangis genotsiidiks ja inimsusevastasteks kuritegudeks, kuid Peking tõrjub süüdistusi ning väidab, et võitleb äärmuslusega.
Inimõiguslased ja välismaal elavad uiguurid süüdistavad Bachelet'd Hiina Kommunistlikule Parteile propagandavõimaluse andmises. Visiit hõlmas muu hulgas virtuaalkohtumist president Xi Jinpingiga.
Riigimeedia väitel avaldas Bachelet kohtumisel toetust Hiina nägemusele inimõigustest, kuid tema büroo teatas hiljem, et sõnavõtt ei olnud toetusavaldusena mõeldud.
Bachelet kirjeldas visiiti võimalusena suhelda avameelselt Hiina ametnike, aga ka kodanikuühiskonna liikmete ja akadeemikutega.
«See visiit ei ole juurdlus,» ütles ta ajakirjanikele Hiinas, lisades hiljem, et tal oli järelevalveta juurdepääs allikatele Xinjiangis.
Ta ütles, et kohtus piirkonnas ka kohaliku kompartei juhi ja julgeolekujuhtidega.
Hiina teatel toimub Xinjiangis «terroritõrje» operatsioon, kuid inimõigusühenduste sõnul on uiguure kinni peetud kogukondade viisi ning paljud pole juba aastaid lähedastega ühendust saanud.
Tegemist oli ÜRO inimõigusjuhi esimese visiidiga Hiinasse üle 17 aasta ja sellele eelnesid põhjalikud läbirääkimised visiidi tingimuste üle. ÜRO märgib, et tegu polnud teabekogumismissiooni ega uurimisega.
Bachelet kutsus Hiinat vältima «meelevaldsete ja valimatute meetmete» kasutamist Xinjiangis, samas tunnistades kahju, mida on toonud «vägivaldne äärmuslus».
Bachelet külastas piirkonnas Urumqi ja Kashgari linna, kuid fotosid ega külaskäigu üksikasju avaldatud ei ole.
Inimõigusjuht ütles, et käis Kashgaris ühes vanglas, kus nägi vange ja apellatsioonikohut. Oma juurdepääsu nimetas ta «üpris avatuks, üpris läbipaistvaks».
Xinjiangi valitsus kinnitas, et niinimetatud kutseõppekeskuste võrgustik, mida inimõiguslased peavad sunniviisilisteks ümberõppelaagriteks, on «lammutatud», rääkis Bachelet, lisades, et külastas üht endist ümberõppekeskust.
Peking teatas 2019. aastal, et kõik «praktikandid» on oma õpingud «kutseõppekeskustes» lõpetanud. Inimõiguslaste sõnul viidi paljud kinnipeetud aga tehastesse, kus neid kasutatakse sunnitööjõuna, või vanglatesse.