UKRAINA PÄEVIK 28.05: viis väga keerulist päeva Ukraina kaitsjate jaoks on vaheldumas pisut lootusrikkamate arengutega – Sjevjerodonetski operatiivsuunal ettevõetud Vene üksuste pealetung on suuremas osas takerdunud ning mõnes kohas on ukrainlased teinud ka eduka vasturünnaku, kirjutab Igor Taro oma blogis 94. sõjapäeva kohta.
IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ USA lubatud raketiheitjatest saavad rindel mängumuutjad (3)
Väike muutus on ka Hersoni oblastis, kus Ukraina vägi võib olla alustamas sealse okupantide grupeeringu poolitamist eile küsimärgiga tähistatud kohast. (Jälgige numbreid ja nooli kaardil, keda huvitavad sündmustes kirjeldatud asukohad kaardil).
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil päeva alguse seisuga olid järgmised: ründajaid 30000 (+250), tanke 1330 (+8), soomukeid 3258 (+12), suurtükke 628 (+5), raketiheitjaid 203 (+2), õhutõrjesüsteeme 93, lennukeid 207 (+1), helikoptereid 174 (+4), droone 503.
1) Harkivi piirkonnas pole rindejoone osas muutusi, kuid lahingutegevust oli. Ukraina üksused püüdsid edeneda Harkivi-Belgorodi raudtee koridoris Tsupivka külas ning pidasid lahingut ka Nove asula lähistel paralleelselt kulgeva maantee kõrval.
Vene okupatsioonijõud seevastu proovisid rünnata ukrainlaste positsioone Ternova külas piiri lähistel, kuid tulemuseta. Harkivist edelas sai Merefa kandis raketitabamuse päikeseelektrijaam.
2) Izjumi operatiivsuunal oli juba üsna traditsiooniliseks kujunenud tegevus - venelased lasid suurtükkidest taas Velika-Komõšuvahha küla läänes, Barvinkove suunal lõunas ja Dovhenke küla Slovjanskisse suunduva maantee kõrval.
Dovhenke suunal oli ka ründekopteri õhulöök. Teisel poole maanteed proovisid tungida edasi Pasika külale Jaremivka poolt, kuid tulemuseta.
3) Lõmani hõivamise järel on tulnud sõnumeid, et linna kaguservas on veel kokkupõrkeid ning ukrainlased pole veel sealt täielikult lahkunud. Tulelöögid linnast välja olid suunatud ka kagus Dibrova ja Ozerne asulatele Donetsi jõe kaldal. Loogiliselt jätkub seal pealetung Donetsi jõe liinile ning võimalik veetakistuse forsseerimise katse.
4) Sjevjerodonetski juures oli põhirünnaku suunaks Oskolonivka poolt Sjevjerodonetskist lõunas asuvale Borivske peale, kuid ebaõnnestunult. Ukrainlased on seal korralikult kaevunud ja sõdivad professionaalselt.
Vastas peaks olema reservistidest, LNR-lastest ja hävitamata jäänud dessantväelastest kokkuklopsitud grupeering, mis on ilmselt üsna ebaühtlase tasemega.
Sjevjerodonetski ringtee ääres jätkavad selfide ja telefonivideote jõudsat tegemist Kadõrovi säutsuväed, mis lasevad valanguid Mir-i hotelli akendest. See on üks hoone otse linnaserval, kuhu neil õnnestus tungida.
Hotellist lõunas on juba Ukraina väed, mis kütavad neil taguotsa kuumaks. Lihtsalt linnalahingusse ei raatsi nad ilmselt minna ning proovitakse saavutada midagi Mariupoli olukorra sarnast, kus linn oleks ära lõigatud.
Selleks on venelased ühe silla juba ammu puruks lasknud ning proovinud nüüd ka teisi sildasid suurtükitulega hävitada. Kahjustatud need on, kuid ühendus linnast välja on veel säilinud.
Ukrainlased on Davõdiv Bridist lõunas suutnud Inguletsi jõge forsseerida ja selle ületanud.
5) Kõige tuntavam mõranemine Vene pealetungioperatsioonis leidis aset Komõšuvahha külas Popasna piirkonnas, mille Ukraina väed suutsid tagasi vallutada edukaga vasturünnakuga ning venelased sealt välja lüüa. Seega on venelaste edenemine Popasnast põhja poole saanud tugeva tagasilöögi.
Mujal on Vene okupandid Bahmuti-Lõssõtšanski maantee vahetus läheduses, suudavad seda miinipildujatulega mõjutada, kuid tee peal kanda kinnitada ei suutnud.
Meenutades nüüd viimaseid Vene kallaletungi ja sõjaroimade kaitseministri Sergei Šoigu lubadusi piirata sisse ja hõivata Luhanski oblasti territooriumi täielikult «lähipäevil,» on selge, et see plaan on praeguseks neil läbi kukkunud.
Ukrainlased pole küll suutnud Vene grupeeringut Sjevjerodonetski operatiivsuunal sõjaliselt lüüa, kuid nende esialgse plaani küll juba tuntavalt lörri ajada.
6) Bahmuti suunal üritasid Vene okupandid edeneda Novoluhanske peale, mis asub Svitlodarskist teisel pool veehoidlat. Uus rindejoon seal läheb mööda veetakistust - Svitlodarski veehoidlat ja Luhani jõge. Peale Svitlodarski tasku ja Popasna, ei õnnestu venelastel Donbassi rinde vanadest kaitseliinidest läbi murda.
7) Avdiivka suunal oli pealetungitegevuse tulemus meetrites null ning Vene lennukid tegelesid õhulöökide andmisega ukrainlaste oletatavatele positsioonidele ja tsiviilinfrastruktuurile Aviidka, Marjinka ja Kurahovo suundadel.
Ukrainlased ootavad nüüd kannatamatult USA-st lubatud raketiheitjaid, millega ukrainlaste tulelöögid ulatuksid rindelt juba teisele poole Hersoni.
8) Zaporižžja suunal olid valdavalt tegu suurtükipatareide omavahelise võitlusega. Seega tulelööke palju ja mööda rindeasulaid peamiselt. Vene okupantidel tekkis küll korra mingi pettekujutelm Novopili ja Novodarivka kandis edenemisvõimaluste kohta, kuid need hajutati Ukraina üksuste poolt koheselt ja efektiivselt. Rohkem seal keegi ei rünnanud.
9) Eile küsimärgiga olnud ukrainlaste rünnakuüritus leidis nüüdseks kinnitust. Ukrainlased on Davõdiv Bridist lõunas suutnud Inguletsi jõge forsseerida ja selle ületanud. Vene okupandid kartsid nende rünnakut Davõdiv Bridis, mineerides silla, kuid ukrainlased suutsid neid arvatavasti pisut üllatada ja ületasid jõe oma õhujõudude toel mujal.
Vene okupandid peavad olema kaitses Andriivka, Lozove ja Bilohirka kandis endisest ebasoodsamatel positsioonidel, mis avab koheselt võimaluse ukrainlaste edasitungiks. Huvitav on see kohanimede variatiivsuse vähesus.
Sarnase nimega külasid on isegi ühe oblasti piires vahel mitu, aga siin on lisaks ka sündmuste paralleel - Bilohorivka oli venelaste ebaõnnestunud jõeforsseerimise kohta Luhanski oblastis, aga Bilohirka on õnnestunud ukrainlaste dessant Hersoni oblastis. Mõlemad kõlavad tõlkes Valgemäe moodi. Ühe jaoks on Valge mägi hukatus kui teise jaoks võimalus.
Ukrainlaste edasitung selles kohas on põhjendatud sooviga jagada Hersoni oblasti grupeering kaheks - Hersoni ja Krivõi Rigi osaks, kusjuures viimane jääks muudest üksustest äralõigatuks. Lisaks jõuaksid Ukraina väed lähedale Nova Kahovkale, kust toimub Krimmi poolsaare kanali varustamine Dnepri jõe veega.
Mujal oblastis toimusid tavapärased tulelöögid ukrainlaste positsioonidele - nii põhjasuunal Krivõi Rigi suunal kui ka Hersonist Mõkolajivi suunal.
Ukrainlased ootavad nüüd kannatamatult USA-st lubatud raketiheitjaid, millega ukrainlaste tulelöögid ulatuksid rindelt juba teisele poole Hersoni. Seega saavad neist relvadest paljudes kohtades rindel mängumuutjad.
Raketilöögid olid ka Mõkolajivis ja Krivõi Rigis. Samuti miinipildujatuli Sumõ oblasti piirivalve positsioonidele ning õhulöögid lennukitest tsiviiltaristule piiri lähedal. See kõik tekitab pinget, kuid Vene üksuste piiriületust ei peeta sealkandis enam tõenäoliseks - eelkõige varasema lüüasaamise pärast Kiievi lahingus märtsi lõpus.
Kõik reservid on suunatud Sjevjerodonetskisse ning seal vajab Vene okupatsioonigrupeering neid reserve hädasti juurde, et oma pealetungitegevust jätkata.
Vene politoloog Jekaterina Šulman tõi Putini erioperatsiooni alternatiivse selgitusena välja, et see alustati rohkem sise- kui välispoliitilistel põhjustel.
Nimelt, selle väikese «võiduka» sõja alustamine oli ainsaks võimaluseks fikseerida Putini režiimi järgnevateks aastakümneteks, mida oli hakanud murendama noorema põlvkonna suhtlus läänemaailma ja rahva rahulolematus valitsusega halvenenud majandusliku olukorra tõttu.
Mõnes mõttes on see mõlemat pidi loogiline, sest Venemaa juhtkond on täiesti avalikult välja öelnud, et sõja alustamine Ukrainas oli nende jaoks sundkäik enda hävingu ennetamiseks. Ainsa vahega, et nemad kasutasid retoorikas Vene riigi tulevikku, kuid pidasid silmas ennast.
Putiniga peetud telefonikõne pärast kõva peapesu saanud Macron ja Scholz üritasid Kremli põdurat vanurit ilmselt hoiatada vääramatult saabuva hävingu eest, mille toovad kaasa rindele saabuvad uued kahurid. Karta on, et ratsionaalsed argumendid seal ei toimi, vastasel juhul poleks Venemaa kallaletung Ukrainale sellisel kujul teoks saanud.