POSTIMEES KÜPROSEL ⟩ Vaatamata kreekakeelsete kahtlustustele tahab enamik türgiküproslasi nendega sama passi

2017. aastal toimunud meeleavaldus, kus nii türgi- kui kreekaküproslased nõudsid saare taasühendamist. Foto: IAKOVOS HATZISTAVROU/AFP/SCANPIX

Nikosia Ülikooli rahvusvaheliste suhete kaasprofessor Constantinos Adamides ja Norra Rahu-uuringute Instituudi vanemteadur Mete Hatay elavad mõlemad Küprose pealinnas ja reisivad maailmas sama passiga, ent kahe mehe identiteet erineb.

Hatay ütleb, et vastus sõltub kontekstist. «Esimesena olen ma küproslane, aga siis ka türklane – türgi keel on mu emakeel. Kuid loomulikult oleme me [Türgi türklastest] erinevad – nagu austerlased erinevad sakslastest,» sõnab ta. «Meil on spetsiifiline poliitiline identiteet, mis on tekkinud pärast 1974. aastat (saareriigi poolitamist Türgi invasiooni tagajärjel – E. K.). Enne seda olime türklased, aga nüüd rohkem küproslased.»

Adamides alustab juttu sellest, et Küprose elanikke jagatakse identiteedi põhjal sageli kolmeks. On need, kes elavad hellenotsentrilises tsoonis ehk peavad end kreeklastega samaks rahvuseks. Ja siis on turkotsentrikud ehk need, kes peavad end samaks türklastega. Ja kahe vahele jäävad küprosetsentrikud, kes usuvad, et sõltumata emakeelest ja usust on saare rahvas üks.

«Ma ei näe seda nii. Mõnes asjas võivad minu ja türgiküproslase identiteedid olla väga lähedased, teistes mitte. Mul on palju türgiküproslastest sõpru. Aga see ei tähenda, et meil oleks sama identiteet,» sõnab Adamides.