Hispaania: Vene ohuga toimetulekuks on vaja suurendada kaitsekulutusi
:format(webp)/nginx/o/2022/05/30/14589368t1h059a.jpg)
Hispaania peaminister Pedro Sánchez kutsus esmaspäeval, mil kuningriik tähistas 40 aasta möödumist NATOga liitumisest, suurendama sõjalisi kulutusi seoses Venemaalt lähtuva julgeolekuohuga.
«Sõda Ukrainas on avanud Euroopa ühiskonna, sealhulgas Hispaania silmad,» ütles Sánchez pidulikul üritusel Madridi ooperiteatris Teatro Real, kus osalesid teiste seas ka kuningas Felipe VI ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
«Paljud on aru saanud, et meie julgeolek ei ole enam garanteeritud,» ütles ta. «Täna ohustab meie julgeolekut (Venemaa presidendi Vladimir) Putini režiim.»
Tema sõnul on hädavajalik, et tuleb tugevdada oma heidutusvõimekusi, mis oleksid kaasaegsed, jõulised ja mobiilsed ning mida saab hankida vaid kaitsekulutuste tõstmise teel.
«Mitte midagi tegemise hind oleks palju kõrgem,» ütles ta.
Hispaania kulutas 2021. aastal vaid 1,03 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust kaitsesse, mis on NATO liikmesriikide seas üks madalamaid näitajaid.
Sánchez lubas tõsta Hispaania kaitsekulutused kahele protsendile, mis on ka alliansi nõudmine, ent tõenäoliselt seisab ta silmitsi vastuseisuga võimuliidu väikepartnerilt, vasakäärmuslikult populistlikult Podemoselt, mis keeldus esmaspäevasest üritusest osa võtmast.
Juuni viimastel päevadel võõrustab Madrid NATO tippkohtumist, mis keskendub mõistetavalt Venemaa sissetungile Ukrainasse ning sellest tõukunud liitumisavaldustele Soomelt ja Rootsilt.
Kahe Põhjala riigi liitumispalve on Euroopa julgeolekuarhitektuuri jaoks üks tähtsamaid muudatusi viimaste aastakümnete jooksul, suuresti ka seetõttu, et Soomel on Venemaaga enam kui 1300 kilomeetri pikkune piir.
Stoltenberg ütles, et eelolev tippkohtumine tuleb ajalooline.
«Madridi tippkohtumisel kavandame kursi järgmiseks aastakümneks,» ütles ta viitega ümber hinnata ja ajakohastada NATO strateegia, mida viimati muudeti 2010. aastal.