/nginx/o/2022/05/31/14589729t1h4482.jpg)
UKRAINA PÄEVIK 30.05: Vene okupandid on edenenud Sjeverodonetski linnas mõned kvartalid hotellist Mir ja kirdest asuvast ringteest kesklinna poole. Ukrainlased peavad seal viivituslahinguid ning hetkel pole põhjust kõnelda kontrollimatust läbimurdest.
Sjeverodonetski teistel külgedel pole ukrainlased taganenud ja hoiavad okupante linnast eemal. Samuti on uusi väikeseid kuid uusi edusamme Hersoni oblastis okupeeritud alade tagasivõtmisel.
Vene sõjaväe kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid päeva alguse seisuga järgmised:
okupante 30 350 (+200)
tanke 1349 (+11)
soomukeid 3282 (+12)
suurtükke 643 (+12)
raketiheitjaid 205 (+2)
õhutõrjesüsteeme 93
lennukeid 207
helikoptereid 174
droone 507 (+3)
/nginx/o/2022/05/31/14589706t1hbc59.jpg)
Harkivis tegelesid vene okupandid ukrainlaste poolt vabastatud alade pommitamisega, et pidurdada nende vastupealetungi.
Siit on näha selgelt pika distantsiga raskerelvade olulisus - kui Ukrainal oleks võimalik venelaste suurtükid rindel pikema maa tagant segi peksta, siis kobiksid ka vene üksused üsna pea üle piiri koju tagasi. Üks raketiheitja löök tuli ka linna pihta ja taas mõned haavatud linna põhjaosas.
Izjumi operatiivsuunal käib tavapäraseks juba kujunenud mähkimine - venelased muudkui grupeeruvad seal ümber, siis katsetavad korraks pealetungi ja jätkavad kaudtulelöökidega. Seekord proovisid nad rünnata Kurulka küla kandis suunaga Barvinkove poole.
Barvinkove on üks enim pealetungitud külasid selles sõjas siiani, mis on kogu aja vältel okupatsioonist napilt pääsenud. Ukraina õhuvägi tegi ka omalt poolt mõned õhulöögid Dovgenke küla lähistel, kuhu venelased koondasid tehnikaga üksusi ja varustusautosid.
Sellega saidki otsa sündmused kunagi Donbassi rinde põhilöögisuunana Venemaa poolt kavandatud Izjumi operatiivsuunal.
Lõman on venelastel üsna käes. Ukrainlased hoiavad veel külasid Donetsi jõe põhjakaldal, vene okupantidega samal poolel. Okupandid otsivad sobivaid ülestuskohti - jääb loota, et Bilohorivka kogemused pole neile midagi õpetanud ja ukraina suurtükivägi saab suure noosi hästi tabatud sihtmärke.
Eks sellisest arengust on kõneldud juba kuu või rohkem tagasi, et vene pealetungi jätkudes liiguvad ukrainalased üle jõe ning jäävad kaitsesse. Kui ma ei eksi, siis selles kandis oleks kaitsjate poolel kõrgem kallas kui ründajatel, mis muudab kogu seda olukorda jõe ületamise mõttes keerulisemaks.
Sjeverodonetskis edenevad venelaste üksused linna kirdeosas sealtsamast hotelli Mir ja bussijaama vaheliselt alalt. Ööpäev tagasi polnud see progress väga jõuline - pigem kvartali kaupa aeglane liikumine.
Isegi kui on pisut kaugemale jõutud, pole põhjust veel kõnelda selle linna hõivamisest või täielikust ümberpiiramisest. Kagust Borivkse ja Voronove suunalt on okupandid igal juhul korduvalt tappa saanud ja pidanud kaotustega taanduma.
Muidugi, kui venelased jõuavad päris linnasüdamesse ja tekib oht kogu linna hõivamiseks, siis peavad ka kagu suuna küladest ukraina üksused ära tulema, vastasel juhul jääksid nad kotti.
Jätkuvalt käib võitlus Ustinivka ja Toškivka külade serval, mis asuvad teisel pool jõge Lõssõtšanski lõunaküljel. Hetkel pole muud infot, kui venelased proovivad pealetungida ning ukrainlased kaitsevad vapralt.
Bahmuti piirkonnas käivad võitlused Komõšuvahha, Berestove ja Novoluganske pärast. Iseenesest on see märkimisväärne, et Komõšuvahha Popasnast põhjas juba nädalaid püsib. Korra oli see venelastel juba käes, aga ukrainlased peksid nad välja tagasi.
Bahmuti Lõssõtšanski maantee pole liikluseks kasutatav, kuigi venelasi pole tee peale lastud. Mõne kilomeeetri pealt saab miinipildujatulega ka seda päris tõsiselt mõjutada. Novoluganske on see asula, mis paikneb Svitlodari veehoidlast Svitlodarskist teisel poolel.
Ja seal on alade Gorlovka külje all, mida okupantidel pole siiani õnnestunud hõivata.
Zaporižžja rindel on nii ida- kui läänepool suhteline vaikus. See tähendab, et aktiivseid pealetungitegevusi maastikul ei toimu ja vene okupantide üksused ei lähe manöörvrisse. Hetkel piirdub seal asi suurtükiduellidega.
Võimsad plahvatused Melitopolis on linnapea Fjodorovi sõnul seotud tõenäoliselt kollaborantidega arvete klaarimisega.
Huvitavaim suund oli jälle Hersoni oblast. Seal on terve hulk külasid nii Mõkolaivi suunal kui Krivõi Riigi pooole, mida okupandid usinalt pommitavad selle mõttega, et sooviksid Hersoni oblasti piirideni väja jõuda.
Aga kunagi need külad vabastati Ukraina armee vastupealetungiga just selle mõttega, et sundida okupante taanduma järgmiste suurte linnade hõivamise plaanidest.
Davõdov Bridi kandis loodud sillapea on arvatavasti pisut laienenud ja lisaks on ukrainlased suutnud hõivata põhjas Mõkolaivka küla, misjärel kirjutas Ukraina peastaap paanilistest meeleoludest Venemaaa naaberüksuste seas.
Eks seal võibolla puhutakse selliste avaldustega suurest kärbsest väikest elevanti, kuid kogu Hersoni oblasti tegevus on Vene väejuhatuse jaoks praegu ilmselt suureks pinnuks ühes kohas. Sjeverodonetski operatiivsuunalt nad midagi ära liigutada ei saa.
Lisaks kõik muud rindelõigud, kus nähtavalt väga aktiivset tegevust ei toimu, kuid tänu sellele, et seal on tekkinud teatav tasakaal üksuste vahel.
Venemaa käitub okupeeritud territooriumil nagu suur varas - Ukrainast tuuri pandud vilja mahuks hinnatakse 400 tuhat tonni, mida üritatakse vene lipu alt maha ärida Süüriasse või analoogsetesse riikidesse.
Meeletud metallikogused on läinud Mariupoli sadamas laadimisele Vene laevadele, millega on plaanis need vedada Vene sadamatesse. See kõik asetab nn. "erioperatsioonide" eesmärgid muidugi teise valgusesse ja muudab Lavrovide ideoloogilised ponnistused tühiseks.
Eelkõige ikka territooriumi hõivamine, seejärel oluliste kaupade ja materjalide hõivamine ning müük ja lõpuks põletatud maa taktika, et keegi ei saaks hiljem midagi aru.
Paar murettekitavat arengut, millega Ukraina valitsus endale praegu jalga tulistab - president Petro Poprošenko keeruline piiriületus ning ombudsmani väidetavalt planeeritud lahtilaskmine.
Varasemalt leidis aset Porošenkoga seotuks pidavate telekanalite levi piiramine kaabellevi võrkudes. Vahetult enne EL-i kandidaatriigi staatuse saamist panevad need asjad ilmselt paljudel kulme kergitama ning targem oleks oma sisepoliitilised võitlused jätta paremaid aegu ootama.
Need tarbetud võbelused lisadavad argumente neile, kes otsivad põhjust, miks Ukrainale vajalikke relvi mitte saata.
/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)