/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/31/14589732t1h4e86.jpg)
Pärast 30 aastat Euroopa Liidu ühisest kaitsepoliitikast eemalolekut hääletab Taani kolmapäeval referendumil, kas tühistada pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse oma senine seisukoht.
Taani hääletab referendumil ELi kaitsepoliitikas osaluse üle
Rohkem kui 65 protsenti riigi 4,3 miljonist hääleõiguslikust valijast hääletab ilmselt erandist loobumise poolt, ilmnes pühapäeval avaldatud arvamusküsitlusest.
Analüütikute prognoosid on siiski ettevaatlikud, arvestades madalat valimisosalust riigis, mis on sageli öelnud ei ELi suuremale integratsioonile, viimati 2015. aastal.
«Peame alati oma valimissedelid kasti laskma, kui toimub hääletus,» ärgitas peaminister Mette Frederiksen taanlasi pühapäeval kampaania viimases teledebatis. «Usun kogu südamest, et peame hääletama jah. Ajal, mil peame Euroopa julgeoleku eest võitlema, peame olema naabritega ühtsemad,» ütles ta.
Taani on olnud ELi liige alates 1973. aastast, kuid vastustas suurema võimu andmist Brüsselile 1992. aastal, kui 50,7 protsenti taanlastest lükkas tagasi ELi Maastrichti lepingu.
Jõustumiseks pidid selle ratifitseerima kõik liikmesriigid. Taanlaste veenmiseks lepingut heaks kiitma pidas Kopenhaagen läbirääkimisi rea erandite üle ja taanlased kiitsid selle järgmisel aastal lõpuks heaks.
Sestsaati on Taani jäänud väljapoole Euroopa ühisraha eurot – mille ta 2000. aasta referendumil tagasi lükkas –, samuti bloki ühisest justiits- ja sise- ja kaitsepoliitikast.
Kaitseerand tähendab, et NATO asutajaliige Taani ei osale ELi välispoliitika kaitseteemalistes küsimustes ega panusta vägedega ELi sõjalistesse missioonidesse.
Peaminister Frederiksen kuulutas referendumi välja vaid kaks nädalat pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja pärast seda, kui oli saavutanud kokkuleppe enamiku Taani parlamendierakondadega. Samal ajal teatas ta ka plaanist suurendada 2033. aastaks kaitsekulutusi kahe protsendini SKTst, nagu näevad ette vastavalt NATO liikmesuse nõuded.
«See oli väga suur üllatus,» märkis Euroopa mõttekoja juht Lykke Friis. «Viimaste aastate jooksul pole keegi arvanud, et valitsus paneb ühisest kaitsepoliitikast loobumise rarvahääletusele.» Pole kahtlust, et Ukraina oli referendumi esilekutsumise peapõhjus, lisas ta.
Friis lisas, et Taani seisukohale avaldab kindlasti mõju ka Saksamaa otsus oma kaitsekulutusi otsustavalt tõsta.
Taani 14 parteist koguni 11, kel kokku on üle kahe kolmandiku parlamendikohtadest, kutsuvad valijaid üles hääletama senisest erandist loobumise poolt.
Ei-häält andma kutsuvad kaks äärmusparempoolset euroskeptilist parteid, Taani Rahvapartei ja Uued Parempoolsed, samuti vasakäärmuslik Ühtsusnimekiri. Üks peamisi argumente on neil see, et ELi ühises kaitsepoliitikas osalemine tuleks NATO arvelt, mis on olnud Taani kaitsepoliitika nurgakivi 1949. aastast alates.
Taani autonoomsed territooriumid Gröönimaa (mis ei kuulu Euroopa Liitu) ja Fääri saared ei osale referendumil.