Eesti liitub Ukraina sõjakuritegude uurimisrühmaga

Copy
Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Karim Khan.
Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu peaprokurör Karim Khan. Foto: Eva Plevier/REUTERS/Scanpix

Eesti koos Läti ja Slovakkiaga ühineb Ukrainas toime pandud sõjakuritegusid uuriva rahvusvahelise meeskonnaga.

Balti riikide ja Slovakkia ühinemisest teatas Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova täna Haagis koostööagentuuri Eurojust koordinatsioonikohtumisel.

Varem kuulusid rahvusvahelisse uurimismeeskonda lisaks Ukrainale ka Leedu ja Poola.

Eestit esindasid kohtumisel riigi peaprokurör Andres Parmas ja juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

Riikide esindajad rõhutasid, et oluline on kaasata koostööle üha rohkem riike ja pöörata tähelepanu kannatanute abistamisele.

«Arvestades kuritegude suurt hulka ja koguneva tõendusmaterjali mahtu, pöörati koordinatsioonikoosolekul palju tähelepanu uurimisrühma liikmete vahelisele koostööle ja riikide vahel tõendite vahetamise võimalustele,» ütles peaprokurör Andres Parmas.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) peaprokurör Karim Khan teatas tänasel kohtumisel ka büroo avamisest Kiievis, et parandada logistikat Ukrainas toime pandud arvatavate sõjakuritegude uurimisel.

Algselt Ukrainast, Leedust ja Poolast koosnev uurimismeeskond loodi märtsi lõpus, mõni nädal hiljem alustas ICC Ukrainas sõjakuritegude uurimist.

Oma juurdlustega on algust teinud paljude teiste riikide nagu Saksa, Prantsuse, Rootsi, Norra ja Šveitsi prokuratuurid.

Venediktova sõnul alustab rahvusvaheline uurimisrühm järgmisena juurdlust 80 arvatava sõjakurjategija osas. Samas rõhutas Venediktova, et Ukraina kohtusüsteem on praeguste sündmuste valguses maksimaalselt koormatud ning rahvusvaheline abi on väga teretulnud.

Ukraina prokuratuur on avanud seoses sõjaga juba üle 8000 kriminaaljuurdluse ja tuvastanud üle 500 kahtlusaluse, nende seas Vene ministreid, sõjaväeülemaid ja propagandiste.

Täna mõistis Ukraina kohus süüdi kaks Vene sõdurit raketirünnakutes tsiviilhoonete pihta ja määras mõlemale 11,5 aasta pikkuse vabadusekaotuse.

Tagasi üles