/nginx/o/2022/06/03/14598815t1h7edb.jpg)
Põhja-Korea sai neljapäeval kolmeks nädalaks Genfi desarmeerimiskonverentsi juhiks, võttes ründava tooni.
Põhja-Korea sai kolmeks nädalaks Genfi desarmeerimiskonverentsi juhiks
«Minu riik on endiselt sõjas USAga,» kuulutas Pyongyangi suursaadik Han Tae-song.
Umbes 50 riiki väljendas nördimust, et ettearvamatu ja ilmselt tuumarelvi omav Põhja-Korea sai maailma kõige multilateraalsema desarmeerimisfoorumi eesistujaks.
Põhja-Korea võttis Genfis baseeruva desarmeerimiskonverentsi roteeruva eesistumise üle aastakümneid kestnud traditsiooni järgi. Organisatsiooni 65 liiget on eesistujad nende riikide ingliskeelsete nimede tähestikulise järjekorra alusel.
Kümned valitsusvälised organisatsioonid olid kutsunud riike lahkuma istungiruumist protesti märgiks.
Dramaatilist lahkumist aset ei leidnud, kuid paljud riigid saatsid istungile madalama taseme diplomaadid. USA, Euroopa Liit, Suurbritannia, Austraalia ja Lõuna-Korea ning mõned teised kasutasid võimalust Pyongyangi kritiseerimiseks seoses arvukate ballistiliste rakettide testidega ja kardetava valmistumisega uueks tuumakatsetuseks, mis oleks esimene alates 2017. aastast.
«Me oleme endiselt sügavalt mures Korea Rahvademokraatliku Vabariigi hoolimatute sammude pärast, mis jätkavad desarmeerimiskonverentsi põhiväärtuse tõsist õõnestamist,» ütles Austraalia suursaadik Armanda Gorely, rääkides rühma riikide nimel.
Ta rõhutas, et istungiruumi jäämist ei tohi mingil juhul tõlgendada Põhja-Korea rahvusvahelise õiguse rikkumistega nõustumisena.
Neljapäevases ühisavalduses kutsus Gorely Põhja-Koread järgima tuumakatsetustele kehtestatud moratooriumi.
Põhja-Korea suursaadik märkis, et võttis kriitika teadmiseks, ning kinnitas, et tema riigil on õigus end kaitsta USA ähvarduste vastu.
«Ühelgi riigil ei ole õigust kritiseerida või sekkuda Põhja-Korea riiklikku kaitsepoliitikasse,» lausus ta.
Desarmeerimiskonverents ei ole ÜRO organ, kuid kohtub ÜRO peakorteris Genfis. Aastas korraldatakse kolm istungit.