Hiina saatis pühapäeval kosmosesse raketi kolmeliikmelise meeskonnaga, kelle eesmärk oli viia lõpule alalise orbitaaljaama ehitus, teatas riiklik ringhääling järjekordsest verstapostist Pekingi püüdluses saada suureks kosmosejõuks.
Hiina saatis kolm taikonauti kosmosejaama ehitust lõpule viima
Rakett Changzheng-2F (Pikk marss 2F) startis kell 10.44 (05.44) Eesti aja järgi Loode-Hiina Gobi kõrbest Jiuquani kosmodroomilt ning Shennzhou 14 meeskonnal kulub Tiangongi kosmosejaama laiendamisele kuus kuud.
Selle aja vältel lisavad komandör Chen Dong ja taikonaudid Liu Yang ja Ci Xuzhe aprillis 2021 orbiidile viidud põhimoodulile Tianhe kaks labormoodulit Wentian ja Mengtian.
Uued moodulid annavad jaamale «rohkem stabiilsust, võimsamad funktsioonid ja täielikuma varustuse,» ütles 43-aastane Chen, kes osales 2016. aastal Shenzhou 11 missioonil.
Kosmoseveteran on ka 43-aastane Liu, kes oli Hiina esimene naistaikonaut ja jõudis kosmosesse Shenzhou 9 missiooniga aastal 2012. Cai (46) on ilmaruumis esimest korda.
Hiina viis esimese inimese orbiidile aastal 2003, saades kolmandaks riigiks USA ja endise Nõukogude Liidu järel, mis seda teinud on.
Sestsaati on riik viinud kulguri Kuule ja mullu ka Marsile. Kuult on tagasi toodud proove ning ametnikud on arutanud võimalikku mehitatud missiooni.
Hiina kosmoseprogrammi juhib Kommunistliku Partei sõjaline tiib, Rahvavabastusarmee, mistõttu on USA jätnud selle välja Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) projektist.