IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Kui Putin karjub, siis järelikult kusagil on valus (3)

Igor Taro
Copy
Venemaa president Vladimir Putin.
Venemaa president Vladimir Putin. Foto: Sputnik / Reuters / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 5.06: Ukraina president oli käinud Sjeverodonetski operatiivsuuna rindel Soledaris Bahmuti-Lõssõtšanski maantee lähistel, mis tähendab kas väga suurt riskivõtmist või siis Ukraina vastavate teenistuste suurenenud kindlustunnet selles piirkonnas.

Sisuliselt võis see visiit toimuda enam vähem samal ajal, kui kümnekonna kilomeetri kaugusel demilitariseeriti järjekordne Vene kindral. Mõnedest märkidest võib järeldada, et Putin pole sõjasaavutustega sugugi rahul ning kardab paaniliselt tõhusate Lääne relvade jõudmist Ukraina rindele Vene okupantide vastu.

Izjumi operatiivsuunal on Vene sõjavägi proovinud pealetungitegevusi Dovgenke ja Bogoroditšne telgedel, kuid lahkusid optiliselt teljelt söömata-joomata.

Vene sõjaväe kaotused Ukraina peastaabi andmeil päeva alguse seisuga:
ründajaid 31 150 (+100)
tanke 1381 (+5)
soomukeid 3392 (+13)
suurtükke 686 (+6)
raketiheitjaid 207
õhutõrjesüsteeme 95
lennukeid 210
helikoptereid 175
droone 548 (+8)

Ukraina, 6. juunil 2022.
Ukraina, 6. juunil 2022. Foto: Igor Taro

Harkivi suunal on Ukraina peastaabi andmed pigem napid, kuid mõned venemeelsed allikad väidavad seal käivatest ägedatest lahingutest ning ukrainlaste jätkuvast pealetungimisest. Lisaks sillapeade loomisest üle Siverski Donetsi jõe idakaldale Starõi Saltivi ja Pechenihy kandis.

Mingil põhjusel on ukrainapoolsed situatsioonikaardid maalinud seal tagasihoidlikuma pildi. Harkivi linna põhjaosa ja lähiümbruse külad said tulelööke.

Izjumi operatiivsuunal on Vene sõjavägi proovinud pealetungitegevusi Dovgenke ja Bogoroditšne telgedel, kuid lahkusid optiliselt teljelt söömata-joomata. Põhimõtteliselt on seal rindejoonel muutusteta, kuigi kahurituld on muidugi ukrainlaste pihte kõvasti antud võimalikes liiklumissuundades - Velika Komõšuvahhas, Virnopillya, Dovgenke kandis.

Lõmani suunal on Vene sõjavägi pisut edenenud. Arvatavasti on neilt ära võetud Sudenok ja Sosnove külad ning käib pealetung Svjatogorskile. Lõuna pool on võimalik, et ukrainlased on loovutanud Schurove ja Dibrova, aga need andmed on jällegi mingitest muudest allikatest, mitte Ukraina peastaabi poolt kinnitatud ülevaatest.

Sjeverodonetski linnast on ukrainlaste käes arvatavasti ligi pool ehk 50%.



Sellisel juhul ukrainlaste viibimine Donetski põhjakaldal sealkandis hakkab kahanema praktiliselt kahe asulani. Vene sõjavägiolevat sinna kohale tassinud suure hulga pontoonsildasid. Võimalik, et soovivad korrata sama, mida ukrainlased tegid Hersoni oblastis - ületada jõgi kiirest ja hulgakaupa eri kohtades.

Sjeverodonetski linnast on ukrainlaste käes arvatavasti ligi pool ehk 50%. Samas, kui lahinguolukord on dünaamiline, võib see muutuda loetud tundidega. 50% järgi mahamärgitud piir läheb täpselt Kesk prospekti järgi ning Rahvaste sõpruse puiesteel asuv administratsioonihoone jääb täpselt piirile.

Ukraina sõjareporter Juri Butussov kritiseerib kohalike võimude opstimistlikke avaldusi Sjeverodonetskis edenemise osas ja annab hinnangu, et tegelikkuses kontrollivad ukrainlased ainult tööstusala ja paari kvartalit. Sõltub, milles väljendub kontroll.

Igatahes päev enne vasturünnakuid linnast kagus toimunud liikumised ja jõukatsumised viitasid pigem ukrainlaste edule ja teatud ettevalmistustele. Bahmuti-Lõssõtšanski piirkonnas venelaste pommitamist trotsiv inimene on omalt poolt kirjutanud, et nad nägid neid kolonne, mis Sjeverodonetski poole appi veeresid.

Selle kohta on varem korduvalt öeldud, et Sjeverodonetski loovutamine polnuks strateegiliselt määrav, kuna kaitseliinile pole see linn kuigi soodne, võrreldes jõe taga kõrgel asuva Lõssõtšanskiga.

Venelased proovisid peale tungida nii põhjasuunal kui pisut loodes. Tulemuseks taas kindrali matused.



Kui venelastel on tähtaeg pandud 10. juuniks Sjeverodonetsk ära võtta, siis suunatakse Venemaa poolt sinna kindlasti täiendavaid reserve. Samuti võib tunduvalt suureneda kaudtulelöökide tihedus ja võimsus.

Toškovka ja Ustõnivka kandis Lõssõtšanskist lõunas seisid ukrainlased kindlalt oma positsioonidel ja isegi õhulöögid ei suutnud neid sealt taanduma sundida.

Arvatavasti on venelased suutnud tervenisti hõivata Komõšuvaha küla, kuid samas on neid eemale surunud Bahmuti Lõssõtšanski maanteest. President Zelenskõi külaskäik sinna maantee piirkonda Soletari peaks ilmselt demonstreerima suurt usaldust olukorra püsimise suhes.

Venelased proovisid peale tungida nii põhjasuunal kui pisut loodes. Tulemuseks taas kindrali matused. Tundub, et see ressurss, mis neisse lahingutesse pannakse, ei ole proportsionaalne võrredes saavutatud tulemusega.

Avdiivka ja Kurahove suunadel Donetski linnast põhjas ja lõunas on suuremate muutusteta, aga seal on lisaks kaudtulelöökidele rakendatud ka õhulööke.

Zaporižžja operatiivsuunal möödus päev ilma rünnakuteta, kuid tulelöögid olid Kamyanske, Orihhove ja Guljaipolre piirkondadesse.

Hersoni oblastis on jätkuvad põnev. Venelased on püüdnud ukrainlaste sillapead Davõdiv Bridist hävitada ning võtta maa-ala tagasi, kuid nähtavasti mitte eriti edukalt. Samuti on nad proovinud ka ise Velika Aleksandrovka küla lähistel minna üle pontoonsilla Bila Krynytsia peale, aga sealt tulnud ukrainlaste vastupanu sundis taanduma.

Kiievi vagunite remondidepoo sai öösel neli tiibraketti ning venelased väitsid, et seal on rindele saadetavad tankid Ida-Euroopa riikidest. Putin oli ka oma sama päeva kõnes väitnud, et kogu lääne abi hävitatakse pidevalt ja sealt suurt midagi järgi ei jää. Samuti lubas ta anda superhüper nanoüihelikiirusel lööke ka nendesse kohtadesse, kus venelaste tiibraketid pole käinud.

Ilmselt ei tähenda need ähvardused mingit muutust võrreldes sellega, mida Vene okupandid juba teevad. Pigem oli Putini esinemine mõeldud Lääneriikide hirmutamiseks, et veenda neid, kuivõrd mõttetu on Ukrainale relvaabi saatmine.


Üldiselt on nii, et kui Putin karjub, siis järelikult kusagil on valus, valusad asjad jõudsid rindele ja töötavad efektiivselt ning samu asju oleks vaja kõvasti juurde.

Koomiline on Vene välisministri Sergei Lavrovi katsed minna visiidile Serbiasse, kuna naaberriigid ei andnud luba tema lennuki möödumseks. Venemaa püüab igal võimalusel leida endale sõpru, et jätta muljet oma koalitsiooni tekkimiseks, aga need sõbrad on kõik väga omakasupüüdlikud - ainult nafta või gaasi peal väljas.

Serbial on muidugi probleem EL-i sanktsioonide tõttu - nad ei saa oma naftatöötlemistehasesse Vene naftat ja muu nafta nimel algab tihe konkurents. Ilmselt poleks mõistlik Venemaa poolt sihikule võetud riike Kremli rüppe täiendavate näpuga näitamistega suruda.

Kokkuvõttes on Venemaal veel pikk maa minna sõjategevuse peatamiseni ja nende valulävi pole kaugeltki ületatud.

Arengud rindel kujunevad siiski enam-vähem vastavalt märtsis-aprillis tehtud ennustustele: Lääne esimese kauba kohalejõudmine ja rindel rakendamine mais-juunis, ukrainlaste vasturünnakute tempo suurenemine juuni keskpaigast ja lõpust ning okupantide väljaajamine riigist hiljemalt aasta lõpuks.

See muidugi eeldab, et sanktsioonid töötavad ja relvaabi liigub korralikes kogustes.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles