IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Välisabi peab selle seisu hoidmiseks tulema endisest rohkem ja kiiremini

Ukraina lipp. Foto: Ruslan Kaniuka / ZUMA / SCANPIX

UKRAINA PÄEVIK 6.06: Märkimisväärseim sündmus Ukraina rindel oli ilmselt president Zelenskõi külaskäik Lõssõtšanskisse, mis kandis kahte sõnumit: Ukraina kaitsjate tunnustamine ning ukrainlaste kaitse vankumatus.

Kui isegi president julgeb Sjeverodonetski lähistele minna, siis peab sealne julgeolekuolukord olema selleks sobilik. Sellisena võis olla mõeldud selle käigu tähendus ja küllap see olukord umbes nii oligi.

Vene sõjaväe kaotused Ukraina peastaabi andmetel päeva alguse seisuga:

ründajaid 31 250 (+100)

tanke 1386 (+5)

soomukeid 3400 (+8)

suurtükke 690 (+4)

raketiheitjaid 207

õhutõrjesüsteeme 96 (+1)

lennukeid 211 (+1)

helikoptereid 176 (+1)

droone 551 (+3)

Ukraina, 7. juunil 2022. Foto: Igor Taro

Numbrid näitavad, et kui lahingute intensiivsus ongi kõrge, siis väga üksikutes kohtades Sjeverodonetski operatiivsuunal, Harkivi all ja Hersoni oblastis ning enamusel rindest on olukord staatilise lähedal.

Harkivi kandis käivad tõenäoliselt ikkagi lahingud, kuigi Ukraina peastaap neist ei kirjuta. Nad märgivad, et venelased tegutsevad selles suunas, et mitte lasta ukrainlastel riigipiirini liikuda. Võib olla nii, et Ternova küla vallutasid venelased tagasi, kuid samal ajal vabastasid ukrainlased Vesele suunast põhja pool Neskuchne ja Zelene külad.

Lisaks proovivad Ukraina üksused liikuda Harkivi-Belgorodi raudteekoridori mööda ning seal käivad lahingud Tsupivka piirkonnas, kus piirini jääb kümmekond kilomeetrit.

Ukrainlased on küll hõivanud mõned olulised teed ning lootnud ehk okupantide varustamistki häirida, aga venelased saavad ju ka enda territooriumi kasutada, kuigi see tähendab suuri ringe.

Izjumi operatiivsuunal oli teatavat aktiveerumist märgata, kuna pealetungi üritati korraga kahes suunas - nii vana hea Dovgenke küla poole Slovjanski suunas kui ka Virnopillya poole Bražkivkast, mis on suunaga läände. Kõiki rindega piirnevaid külasid, kus arvatakse olevat ukrainlaste positsioonid, mõjutati kaudtulega.

Mõlema pealetungi tulemus oli sama - venelased kandsid kaotusi ning taandusid. Seda on seal tehtud juba palju kordi ning võib küsida, et miks ikka sama küla rünnatakse.

Dovgenke osas olen selgitanud, et see asub kõrgendikul Harkivi-Slovjanski maantee servas ja kuni see kõrgustik pole venelaste käes, ei saa nad mööda seda maanteed midagi liigutada - kaasa arvatud iseenenast. Kuni püsib Dovgenke ja venelane pole ära võtnud Barvinkovet ümberkaudseid teid pidi, ei saa Izjumi poolt Slovjanskit rünnata.

Lõmani piirkonnas käivad rünnakud Svjatogorski vallutamiseks. Põhja poolt tungivad Vene väed peale, samal ajal lõunas käib suurtükituli Tetjanivka suunal.

Jätkub võitlus Raihorodoki poole viiva sillani jõudmiseks selle ees Schurove-Starõi Karavani joonel. Seega Lõmanis on kuum ja aktiivne olukord, kuid venelased ei edene eriti.

Sejverodonetskit peab Ukraina peastaap praegu Vene väejuhatuse põhilöögisuunaks. Seega kõikvõimalikud reservid suunatakse esimeses järjekorras just sinna. Ukraina presidendi poolt igal juhul väga julge ja vahva tegu oli sõita sinna rindele ja demonstreerida, et pole põhjust karta.

Olukord Sjeverodonetski linnas on kindlasti heitlik - oblastivõimude ja peastaabi andmed ei lähe enam kokku. Osalt ilmselt erineva väljastamisaja tõttu.

Linnas lahinguid pidavate üksuste teatel saadavad venelased neile pidevalt kahuriliha peale, nii et halb hakkab. Samas igatsevad ukrainlased paremat tehnikat ja soomust, mis võimaldaks viia võitluse uuele tasemel ja hakata vene okupante kaugemale välja suruma.

Kui Vene kindralitel või presidendil oligi eesmärk saada Sjeverodonetsk 10. juunil enda kätte, siis võib prognoosida, et praeguse olukorra jätkudes seda tol päeval küll ei juhtu.

Kui nii pika aja peale see ei õnnestunud ning Ukraina tõi sinna reserve ja varustust sisse, siis 2-3 päeva on selgelt tõsisema tegevuse planeerimise ja läbiharjutamise jaoks ebapiisav.

Samamoodi on lugu Bahmuti Lõssõtšanski maanteega, mida venelased on üritanud hõivata juba kuu aega, alates Popasna vallutamisest. Ukraina presidendi visiit sinna võis kulgeda umbes samal ajal järjekordse kindrali hukkumisega, mis tekitab taas natukeseks ajaks kusagil võimuvaakumi.

Sellest on sündinud ka uus nali, et ukrainlased on Napoleonist igal juhul kõvemad - kõigepealt põletasid Moskva ja siis veel tapsid Kutuzovi. Kes vene ajalugu õppinud ja pisut mäletavad, saavad naljast ka aru.

Avdiivka ja Kurahovo suundade kohta Donetski ümbruse rindel pole midagi uut. Seal kestab suurtükkide, raketiheitjate ja miinipildujatega ukrainlaste positsioonide mõjutamine ning on kasutatud ka õhuväge.

Tundub, et pärast üle 3 kuu tagasi välja kuulutatud erioperatsiooni ja sellele eelenenud 8-aastast vaikset sõda, siit küll läbimurret enam ei tule. Vähemalt samasuguse tegutsemismustri säilitamisel mitte.

Zaporižžja ja lõunarinde kandis venelased pealetungitegevusi ei üritanud. Küll oli rohkelt tulelööke kogu rinde ulastuses. Võimalik, et sellega luuakse pealetungiks mingeid eeldusi. Oli kuulda ka ühe reservpataljoni juurdetoomiseset sellele rindelõigule.

See pole muidugi antud ürituse mõistes enam nii märkimisväärne suurus, kui olnuks 8 aastat tagasi. Ka tagasihoidliku kaotuste statistikaga saab selline pataljon mõne päevaga otsa. Hetkel ongi statistika tagasihoidlik, kuna paljudest kohtades ei lähe üksused manöörvrisse.

Vene okupandid pommitavad rindeäärseid külasid nii Mõkolaivi kui Krivõi Rigi poole. Jätkuvalt on huvitav, mis selle Davõdiv Bridi piirkonnas loodud sillapea seis on. Davõdiv Brid ise peaks olema venelaste kontrolli all, kes on selel tagasi vallutanud, või pole nad sealt ka kunagi taandunud.

Kuna Ukraina peastaabi info selle piirkonnda kohta on napp, siis võib järeldada, et asjad ei pruugi minna nii roosiliselt, nagu alguses loodeti. Fakt on see, et ukrainlased said üle jõe ida kaldale, aga mis edasi - sellest lähiajalugu praegu vaikib.

Eilne plahvatus Mõkolaivi sadamas oli Ukraina suuruselt teise teraviljaterminali ründamine raketiga. Selle taustal kõlavad kõik Venemaa murenoodikesed globaalse nälja kohta väga õõnsalt.

Türgi on pidanud Odessast teraviljaeksperodi taastamise osas veidraid läbirääkimisi, kuhu on kaasanud Vene välisministri Lavrovi, kellel jäi just Serbia reis ära, aga mitte Ukraina välisministrit. Venemaa nõudmised on muidugi absurdsed Ukraina riikliku suveräänsuse seisukohast.

Moskva sooviks kõiki laevu inspekteerida. Ilmselt ei saa Venemaa sellist õigust. Samas on nad viimasel ajal usinalt toimetanud maailmas oma narratiivi levitamisel, et leida sõpru, kasvõi Aafrikast.

Kõige olulisemaks võib Vene poole jaoks pidada seda, kui saab võimalikult palju riike ÜROs Ukraina teemalisi avaldusi hääletuseks «neutraalseks» või vastuhääletajateks.

Ukraina suurtükiväelased on lõpetanud Panzerhaubitz 2000 teoreetilise õppe ja asuvad praktika kallalale.

Asjad kulgevad hetkel selle mudeli järgi, kus 2 kuud tagasi oli ennustatud väga keerulisi aegu maikuu jooksul ning esimeste Lääne kaupade ning reservüksuste rindele saabumisega efektiivseid vasturünnakuid, mis võiksid augustiks kasvada suuremaks pöördeks ja Ukraina territooriumi vabastamiseks aasta lõpus.

Seega kõik on hetkel justkui graafikus ning välisabi peab selle seisu hoidmiseks tulema endisest rohkem ja kiiremini.