/nginx/o/2022/06/08/14610825t1h9e39.jpg)
Endine Saksa kantsler Angela Merkel kaitses teisipäeval oma aastaid kestnud pingelõdvenduspoliitikat Moskva suunal ning ütles, et tal ei ole «mitte millegi pärast vabandada», kuigi Ukraina sõda heidab varju tema pärandile.
Oma esimeses suuremas intervjuus pärast ametist lahkumist kuus kuud tagasi, rõhutas Merkel, et ta ei olnud Vene presidendi Vladimir Putiniga suhtlemisel naiivne.
67-aastase Merkeli sõnul ei saa diplomaatiat nimetada valeks ainult seepärast, et see pole toiminud.
Ta tuletas meelde oma toetust majandussanktsioonidele Venemaa vastu seoses Krimmi annekteerimisega 2014. aastal ning Saksa-Prantsuse jõupingutusi hoidmaks elus Minski rahuprotsessi.
«Ma ei pea end süüdistama selles, et ma ei püüdnud piisavalt,» ütles ekskantsler. «Ma ei näe, et ma peaksin ütlema, et »see oli vale« ja sestap pole mul millegi pärast vabandada.»
Saksa veteranpoliitik, kes kohtus oma 16 aastat kestnud võimuperioodil korduvalt Putiniga ning pooldas pragmaatilist, ärist lähtuvat lähenemist Moskvale, rõhutas, et Vene vägede sissetung Ukrainasse 24. veebruaril oli «pöördepunkt».
Merkel ütles, et Venemaa brutaalsele ja ebaseaduslikule agressioonile ei ole mingit õigustust ning Putin tegi «suure vea».
«Ta tahab Euroopat hävitada,» hoiatas Merkel. «On väga tähtis, et Euroopa Liit hoiaks nüüd kokku.»
Markel tõrjus ka kriitikat, et ta eksis, blokeerides 2008. aastal Ukraina ühinemist NATOga, öeldes, et Kiiev ei olnud siis selleks valmis ning ta tahtis vältida «edasist eskaleerumist» Putiniga.
Ta rõhutas, et 2014.-2015. aasta Minski leppeid peeti siis parimaks võimaluseks lõpetada Ukraina idaosas Moskva-meelsete separatistide ja Ukraina relvajõudude vahel.
Rahuprotsess tõi «teatud rahu», mis andis Ukrainale täiendavalt seitse aastat aega areneda demokraatiana ja tugevdada oma relvajõude, lausus Merkel, avaldades tunnustust Ukraina praegusele vastupanule.
«Julgus ja kirg, millega nad oma riigi eest võitlevad, on väga muljetavaldav,» ütles Merkel, lisades, et tal on suur austus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vastu.
Merkel märkis samas, et ei ole võimalik vältida suhtlemist Putiniga, kuna Venemaa, nii nagu Hiina, on eiramiseks liiga suur.
«Me peame leidma viisi kooseksisteerimiseks hoolimata kõigile meie erinevustele,» lausus ta.
Ekskantsler tõrjus ka kriitikat, et Saksa valitsuste «muutus kaubanduse kaudu» poliitika Moskva suunal oli vale. Tema sõnul ei olnud tal kunagi illusiooni, et tihedamad kaubandussidemed kannustavad demokraatlikke reforme Venemaal.
«Ma ei mõelnud kunagi, et Putin muutuks kaubanduse kaudu,» ütles ta.
Saksamaa muutus Merkeli ametiajal suuresti sõltuvaks Vene energiaimpordist ning ta ärritas pikka aega Berliini liitlasi oma toetusega vastuolulisele gaasijuhtmele Nord Stream 2, mis pidanuks kahekordistama Vene gaasitarneid Saksamaale.
Praegune kantsler Olaf Scholz tõmbas sellele projektile veebruari lõpus seoses Venemaa tungimisega Ukrainasse kriipsu peale ning Euroopa suurim majandus ühineb nüüd oma Euroopa Liidu partneritega võõrutamaks end Vene naftast, gaasist ja söest.
Merkel avaldas tunnustust oma järeltulija otsustele riigi kaitsevõime tugevdamisel, öeldes, et jõud on «ainus keel, mida Putin mõistab».