/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/28/988260t1h896a.jpg)
Läti ei tohi president Andris Bērziņši sõnul lasta end kaasa kiskuda riikidevahelistesse diskussioonidesse 18. veebruaril toimunud keelereferendumi üle, sest see on Läti siseriiklik küsimus ning rahvahääletuse tulemus andis sellele selge vastuse.
Bērziņš: Putin ei öelnud seoses Läti keelereferendumiga midagi uut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastates teisipäeval telekanali LNT palvele kommenteerida Venemaa peaministri Vladimir Putini mõtteavaldusi seoses selle referendumiga, ütles Bērziņš, et ta ei kuulnud neis midagi uut.
«Ma ei leidnud Putini jutus midagi uut, aga kui rääkida neist 300 000-st (mittekodanikust), siis nende olukord on paranenud ja neil on võimalus saada Läti kodakondsus. Kuid ma ei ole kindel, et nad kõik soovivad seda,» ütles president.
«Ma vaidlen otsustavalt vastu nendele, kes väidavad, et Lätis ei saa vene keelt vabalt kasutada. Olen ka rahvusvahelisel areenil ikka öelnud: leidke mulle teine selline riik, kus rahvusvähemustele niimoodi vastu tullakse. Lätis võib siiski saada haridust kaheksas keeles ja säilitada kultuuritraditsioone ja areneda selles keskkonnas. See on meie rikkus,» rõhutas Bērziņš.
Putin kirjutas pühapäeval ajalehes Moskovskije Novosti avaldatud artiklis, et kodakondsusetuse probleemiga Eestis ja Lätis ei saa kuidagi leppida.
«Mittekodanike häbiväärse staatuse olemasoluga ei saa leppida. Kuidas saakski leppida sellega, et iga kuues Läti elanik ja iga kolmeteistkümnes Eesti elanik on kui «mittekodanik» jäetud ilma põhilistest poliitilistest, valimis- ja sotsiaalmajanduslikest õigustest, õigusest vabalt kasutada vene keelt.»
Putin tõi näiteks 18. veebruaril Lätis toimunud rahvahääletuse vene keelele teise riigikeele staatuse andmise üle, mis olevat tema sõnul rahvusvahelisele üldsusele taas kord demonstreerinud «probleemi teravust».