INTERVJUU ⟩ Saksa asevälisminister: ELi sanktsioonivaidlus kinnitab vajadust liikmesmaade vetoõigust piirata

Tallinna väisanud Saksamaa asevälisministri Anna Lührmanni sõnul on Ukraina sõjalise toetamise otsused Saksamaal nõudnud pikka ja põhjalikku järelemõtlemist, sest tegu on drastilise poliitikamuutusega. Foto: Eero Vabamägi

Venemaa rünnak Ukraina vastu on muutnud ilmseks, et Euroopa Liit vajab reformimist, sest muidu ei ole ühendus võimeline piisavalt kiiresti ja sisukalt tegutsema, ütles usutluses Postimehele Saksamaa asevälisminister Euroopa ja kliima küsimustes Anna Lührmann.

Roheliste ridadesse kuuluva poliitiku sõnul maksab Saksamaa praegu valusat hinda varasemate valitsuste strateegilise eksimuse eest, mis lubas neil jääda sõltuvaks Vene energiast, kuid nüüd võõrutatakse end sellest nii kiiresti kui võimalik. Samuti on Lührmanni väitel tehtud Saksa olusid arvestades drastiline pööre ka otsusega toetada Ukrainat sõjapidamises.

ELi kuues sanktsioonipakett võeti hiljuti vastu, kuid selleks vajaliku üksmeele leidmine oli keeruline. Kuidas peaks EL Ukrainat rünnanud Venemaa suhtes edasi tegutsema?

Esiteks olin ma tegelikult üsna üllatunud, et EL suutis suhteliselt kiiresti kokku leppida kuues päris drakoonilises sanktsioonipaketis. Kui te oleksite minult detsembris küsinud, kas EL on võimeline tegema midagi sellist, reageerima sõjale esimese sanktsioonipaketiga mõne päeva jooksul ja tulema välja kokku kuue väga-väga ränga paketiga, siis ma ei usu, et oleksin pidanud seda võimalikuks.

Nüüd, kui aus olla, olid läbirääkimised kuuenda sanktsioonipaketi üle tõesti üsna pettumust valmistavad, sest me kõik teadsime, et kiire kokkuleppimine naftaembargos on vajalik, aga Ungari veto tõttu võttis see liiga kaua aega ning on nüüd ka pisut lahjendatud.

Minu jaoks on õppetund väga selge: peame kohendama vetoõigust ELi tasandil, sest vetoõigus takistab meid tegutsemast piisavalt kiiresti ja sisutihedalt.