/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/06/09/14614482t1hafe8.jpg)
Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis nimetas Venemaa-Türgi läbirääkimisi Ukraina teravilja üle kummaliseks, sest Kiiev neis ei osale.
«Jälgime läbirääkimiste kulgu, mis on pehmelt öeldes kummaline. Türgis käib Türgi ja Venemaa vahel arutelu selle üle, millistel tingimustel peaks Ukraina oma sadamad viljaveoks vabastama. See on vastuvõetamatu, see on põhimõtte «ilma Ukrainata mitte midagi Ukrainast» rikkumine, ütles minister neljapäeval seimis ajakirjanikele.
«Arutelu Ukraina sadamate üle ei saa toimuda nende teadmata,» lisas ta.
ÜRO palvel saadab Türgi vabatahtlikult, hoolimata nii Ukraina kui ka Venemaa miinidest, Ukraina sadamatest laevakonvoisid.
/nginx/o/2022/06/09/14614533t1hf70a.jpg)
Türgi kõnelustel mitteosalenud Kiiev on valmis looma oma sadamate ekspordi taastamiseks turvakoridore, kuid taotleb julgeolekutagatisi, et Venemaa tema sadamaid ei ründa. Läbirääkimistel ei ole aga seni edu saavutatud.
Ukraina sadamaid tuleb kaitsta, ütles Landsbergis, kas saates sõjalaevad teravilja transiiti eskortima või andes Ukrainale rohkem relvi.
«Kontuurid selginevad, mida täpselt vaja on, milliseid relvi. Aitame Ukrainat igal võimalikul viisil, et relvad jõuaksid sadamatesse, kui need nende tingimustel avatakse,» ütles minister.
Tema sõnul on Ukraina osa vajalikust relvastusest juba kätte saanud, kuid «vaja võib minna moodsamaid raketisüsteeme,» mis suudavad Venemaad heidutada.
/nginx/o/2022/06/09/14614543t1h6376.jpg)
«NATO liikmesriikidel ja partneritel on relvad (…). Püüame aidata ukrainlastel seda teavet koguda, et nad saaksid oma partneritega otse ühendust võtta,» ütles Leedu diplomaatia juht.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles selle nädala alguses, et riigis on praegu kinni umbes 20-25 miljonit tonni nisu ja pärast sügisest uut saaki võib seda olla 70-75 miljonit tonni.
Venemaa ja Ukraina toodavad 30 protsenti maailma nisust.