/nginx/o/2022/06/09/14614908t1ha8be.jpg)
Saksa liidukantsler Olaf Scholz ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg pidasid neljapäeval videokõne, et valmistuda 29.-30. juunil Madridis toimuvaks NATO tippkohtumiseks, ütles Saksamaa valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit.
Scholz ja Stoltenberg arutasid Ukraina olukorda ja NATO tippkohtumist
«Peasekretär andis kantslerile ülevaate tippkohtumise ettevalmistustest. Vestluse keskmes olid arutelud alliansi strateegilise kontseptsiooni uuendamise ja vajaduse üle kohaneda Vene agressiooni tagajäredega Ukraina vastu ning NATO-2030 tegevuskava elluviimisest,» ütles Hebeshtreit.
NATO kantsler ja peasekretär on kindlad, et alliansi tippkohtumine peaks andma märku organisatsiooni ühtekuuluvusest, Scholz kinnitas, et Saksamaa panustab NATO töösse ka edaspidi.
«Ta rõhutas föderaalvalitsuse tahet osaleda selles adekvaatselt ja rääkis sellega seoses nii Bundestagi viimastest otsustest seoses Bundeswehri erikassa loomisega kui ka Saksamaa suurenenud panusest alliansi idapiirkondade julgeolekusse, millest ta teatas oma viimasel Leedu-visiidil,» märkis Hebeshtreit.
Saksamaa valitsus otsustas varem moodustada Bundeswehri jaoks spetsiaalse kassa – sõjaväkke investeeringuteks on koostatud 100 miljardi euro suurune fond.
Scholz lubas 7. juunil Leedu visiidi ajal tugevdada Saksamaa osalust NATO idatiival. Scholzi sõnul peaks sakslaste osalemine missioonil arenema «tugeva lahingubrigaadi» suunas.
2017. aasta alguses alustas Põhja-Atlandi allianss sõdurite ümberpaigutamist Poolasse ja Balti riikidesse, missioon kandis nime ettenihutatud tugevdatud kohalolek (Enhanced Forward Presence – EFP) ja kaitseb alliansi Ida-Euroopa piire.
Neli rahvusvahelist lahingupataljoni koosnevad igaüks tuhatkonnast mehest. Seni moodustasid Bundeswehri esindajad Leedus umbes kaks kolmandikku NATO kontingendist, mida on umbes 900 sõdurit.
Stoltenberg pidi neljapäeval Berliini tulema, kuid visiit jäi ära. Saksa meedia teatas, et Stoltenberg ei tundnud end pärast koroonaviiruse põdemist hästi.