/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)
/nginx/o/2022/06/09/14615437t1h9e89.jpg)
Võidukate presidendivalimiste järel võib teiseks ametiajaks tagasi valitud Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni tabada tagasilöök parlamendienamuse kaotamise näol.
Arvamusküsitlused näitavad, et Macroni erakonna En Marche toetus on viimastel nädalatel langenud, jõudes punkti, kus on võimalik parlamendienamusest ilma jääda.
Teisipäeval avaldatud Ifopi küsitlus pakub En Marche’ile ja nende liitlastele valimisliidust Ensemble 250–290 parlamendikohta, 577-kohalises parlamendis enamuse säilitamiseks on vaja 289 mandaati.
Mai lõpus prognoosis sama küsitlusfirma Macroni erakonnale veel 275–318 kohta. Muud küsitlused näitavad Macroni liidule 12. ja 19. juunil peetavatel valimistel veidi paremaid šansse, kuid viimaste nädalate jooksul on toetus siiski langenud.
Juhtkohale pürib vasakpoolne valimisliit NUPES eesotsas Jean-Luc Mélenchoniga. Üsna ootamatult suutis erakonna La France Insoumise juht Mélenchon koondada Prantsusmaa vasakpoolsed jõud, mis on eelnevatel valimistel olnud killustatud. Kuigi liidule ei ennustata parlamendienamust, võib Mélenchon saada hakkama sellega, et tõkestab Macronil parlamendi kontrollimist.
/nginx/o/2022/06/09/14615438t1hd6d1.jpg)
Kui veel mai viimasel nädalal ennustas Ifopi küsitlus NUPESile, mis koondab rohelisi, sotsialiste, kommuniste ja La France Insoumise’d – 170–205 parlamendikohta, siis 6. juunil juba 195–230 mandaati.
Mélenchon on lubanud langetada pensioniiga, tõsta miinimumpalka ja pakkuda rohkem sotsiaal- ja keskkonnatoetusi. Macron kandideerib aga lubadustega tegeleda kliimakriisiga ja tõsta pensioniiga.
Kuigi kärevasakpoolne Mélenchon kutsus üles prantslasi teda peaministriks valima, on selline tulemus siiski ebatõenäoline. Küll aga on võimalik, et vasakliit võidab esimese valimisvooru, kuid ei suuda kindlustada enamust teises ringis.
Kõige esimesena hääletasid Prantsuse ülemerepiirkonnad, kust anti Macroni liidule võit kaheksas ringkonnas 11st. Mélenchoni liit võitis kahes, kuid üheksas ringkonnas lähevad valimised teise vooru. 2017. aastal jõudsid vasakpoolsed teise vooru ainult viies välismaises ringkonnas.
Kuna teise vooru pääsemiseks on vaja koguda vähemalt 12,5 protsendi valijate toetus, on tõenäoline, et paljud parempoolsed valijad liiguvad Macroni selja taha, kui nende esimene eelistus esimesest ringist edasi ei pääse. Vasakpoolsete valijabaas on keskendunud teatud valimisringkondadesse, samas kui Macronil on laiapõhjalisem toetus.
/nginx/o/2022/06/09/14615439t1hc299.jpg)
Kuigi paremäärmuslasest Marin Le Pen tegi presidendivalimistel võrdlemisi tugeva tulemuse, prognoosib Ifop tema Rahvuslikule Liidule vaid 20–45 parlamendikohta.
Kaalukeeleks võib tõusta paremtsentristlik Vabariiklik Partei, mis peaks 40–55 kohaga jääma Macroni ja Mélenchoni liitudest kaugele maha, kuid võib hakata dikteerima koalitsiooni tingimusi, kui presidendipartei koos liitlastega valimised võidab, kuid ei saavuta parlamendis enamust. Sel juhul pöörduks Macron kõige tõenäolisemalt valitsusliidu moodustamiseks vabariiklaste poole.
Valitsusliit või vähemusvalitsus on tänapäeva Prantsusmaal ebatavaline nähtus. En Marche’i enamuse hävitamine tähendaks, et Macronil on märksa keerulisem oma poliitikat ellu viia ning vasakleeri tugeva tulemuse korral ähvardab parlamenti tupikseis.