Kreeka kummutab Türgi süüdistusi ajalooliste rahulepete rikkumises
Kreeka avaldas neljapäeval hulga ajaloolisi kaarte, et kummutada Türgi süüdistused Esimese ja Teise maailmasõja järel sõlmitud rahulepete rikkumises.
Türgi võimude väitel paigutas Kreeka oma väed Egeuse mere saartele sõdadele järgnenud rahuleppeid eirates.
Ateena väidab vastu, et väed paigutati saartele vastuseks Türgi sõjaväeüksuste, lennukite ja dessantaluste saabumisele lisaks Küprose invasioonile 1974. aastal.
Kreeka välisministeerium avaldas kaarte aastast 1923, mis kujutavad tema sõnul selgelt ja ümberlükkamatult Türgi ebaseaduslikke ühepoolseid samme ja nõudeid.
Kaardid «dokumenteerivad Türgi revisionismi ulatust, mille eesmärk on lükata ümber status quo, rikkuda rahvusvahelist õigust ning ohustada meie piirkonna rahu, julgeolekut ja stabiilsust», ütles ministeerium.
NATO liikmed Kreeka ja Türgi tülitsevad ammust aega merepiiride ja energiamaardlate uurimisõiguse üle vaidlusalustes Egeuse mere ja Vahemere idaosa piirkondades.
Ateena väitel alustas Ankara ebaseaduslikke naftauuringuid Egeuse põhjaosas juba 1973. aastal.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on korduvalt rünnanud Kreekat saarte pärast ja teatanud, et ei kavatse enam Kreeka liidritega kohtuda.
«Tulge mõistusele,» ütles ta neljapäeval Kreekale. «Te peate saared desarmeerima. Ma ei tee nalja.»
Hiljem esines ta Twitteris veel kurjema kreekakeelse ähvardusega: «Me hoiatame Kreekat veelkord: olge ettevaatlikud, hoiduge unistustest, sõnadest ja tegudest, mis võivad viia tagajärgedeni, mida te kahetsete, nagu juhtus sajandi eest.»
Saja aasta eest 1922. aasta septembris vallutasid Türgi väed kolme-aastases sõjas Kreekaga toonase Smyrna Anatoolias Egeuse idarannikul, panid linna põlema ja tapsid tuhandeid põgenevaid elanikke. Tänapäeva Türgi linnas İzmiris hukkus tollastes tapatalgutes eri andmetel 10 000-100 000 inimest.
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles teisipäeval, et Ankara vaidlustab Kreeka suveräänsuse saarte üle, kui too jätkab sinna vägede saatmist.