Mali sõjaväehunta lõi komisjoni uue põhiseaduse koostamiseks
/nginx/o/2022/06/11/14619152t1ha13a.jpg)
Mali sõjaväehunta, mis pikendas sel nädalal oma võimu 2024. aastani, teatas eile, et loob komisjoni uue põhiseaduse koostamiseks.
Eile hilisõhtul avaldatud määruse kohaselt on komisjonil ülesande täitmiseks aega kaks kuud.
Komisjoni kuuluvad president, kaks raportööri ja eksperdid, kes hakkavad pidama nõu erakondadega, kodanikuühiskonna ühendustega, valitsusega rahu sõlminud relvarühmitusega, usu- ja hõimujuhtidega ning ametiühingutega, seisis määruses.
Huntajuht kolonel Assimi Goïta allkirjastas esmaspäeval ka määruse, millega pikendati sõjaväe võimu 2024. aasta märtsini, mil peaks toimuma valimised.
Otsusega tehti ninanips Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusele (ECOWAS), mis on survestanud sõjaväge üleminekuperioodi lühendama.
Mali on huntavalitsuse all olnud alates 2020. aasta augustist, mil kolonelid, keda vihastas suutmatus džihadiste tagasi lüüa, kukutasid valitud riigipea Ibrahim Boubacar Keïta.
Mais 2021 tegi sõjavägi järjekordse riigipöörde, kuid kinnitas, et annab võimu tsiviilvalitsusele tagasi 2022. aasta veebruariks. Sel nädalal lükati seda kuupäeva kahe aasta võrra edasi.
ECOWAS peab 3. juulil tippkohtumise, kus arutatakse, kas jaanuaris Malile kehtestatud majandus- ja kaubandussanktsioone tühistada.
Malit on alates 2012. aastast kimbutanud äärmusrühmitustega Al-Qaeda ja Islamiriik (IS) seotud džihadistide ülestõus.
Vägivald sai alguse riigi põhjaosast, kuid on levinud ka keskossa ja naaberriikidesse Burkina Fasosse ja Nigerisse. Samal ajal on riigis tavaline ka kogukondadevaheline ja kuritegelik vägivald.
Mali sõjaväehunta on katses vägivallale lõppu teha pöördunud eemale oma tavapärasest liitlasest Prantsusmaast ja otsinud abi Venemaalt.