Veteranpoliitik kandideeris Soome Keskerakonna esimeheks kümnendat korda

Paavo Väyrynen Soome parlamendi valimistel 2019. aastal. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Kümnendat korda Keskerakonna esimeheks kandideerinud Paavo Väyrynen arvab, et partei peaks tagasi suunduma oma poliitilistele juurtele. Erakonna esimehena jätkab siiski Annika Saarikko.

«Mitmed ütlesid 1972. aastal, et 25-aastaselt olin liiga noor erakonna esimeheks. Nüüd mõned ilmselt arvavad, et olen liiga vana,» kirjutas Väyrynen aprillis oma blogis ning teatas et plaanib taas erakonna juhiks kandideerida.

Esimest korda elektrooniliselt korraldatud erakonna esimehe hääletusega esines probleeme teenuse ülekoormatuse tõttu.

Kokku anti 1517 häält, millest Väyrynen sai 151. 1341 häält läks praegusele esimehele Annika Saarikkole, kes jätkab ametis järmised kaks aastat. Saarikko ütles oma võidukõnes, et Väyryneni kogemust ja nägemust on võetud kuulda.  «On vaid üks Paavo Väyrynen,» tõdes Saarikko.

«On vaid üks Paavo Väyrynen.»

50 aastat tagasi esimest korda esimeheks kandideerinud Väyrynen valiti 1972. aastal erakonna aseesimeheks.

Väyrynen ei nõustu Keskerakonna NATO-ga liitumise pooldamisega ja soovis partei tagasi viia selle juurtele. Veteranpoliitik arvab, et valitsus peaks veel kaaluma otsust liikmelisust taotleda.

«On selgunud, et see võib olla nii öelda kõlbmatu katsetus. Võib juhtuda, et liikmelisus ei saagi teoks,» ütles Väyrynen Soome Rahvusringhäälingule YLE-le, ning tõdes et suhtub Türgi vastupanusse Rootsi ja Soome NATO liikmelisusele tõsiselt.

Poliitikas 1970. aastast aktiivne olnud Väyrynen on omanud mitmeid erinevaid ministriameteid, olnud eri valimisringkondade parlamendi liige ja tegelenud ka Euroopa Parlamendis. Muuhulgas on Väyrynen olnud välisminister viiel korral.

Kümnest kandidatuurist on tal õnnestunud Keskerakonna esimeheks saada viiel korral. Aastatel 1980-1990 esimehena olnud Väyrynen astus 1990. aasta kevadel ametist tagasi ning alustas tööd välisministrina. Väyrynen oli Soome välisminister 1993. aasta kevadeni, ning otsustas seejärel presidendiks kandideerida.

Eesti taasiseseisvumise ajal oli toonane välisminister koos president Mauno Koivistoga vägagi ettevaatlik iseseisvuse tunnustamisega. Väyryneni arvates ei täitnud Balti riigid teatud iseseisvumise tunnuseid ning oleksid veel pidanud nõu pidadanud Nõukogude Liiduga, kirjutas Helsingin Sanomat aasta 1991 augusti lõpus.

Veteranpoliitik on presidendiks kandideerinud neljal korral. Keskerakonna presidendikandidaat on ta olnud kolmel korral, viimati 2012. aastal. 2018. aastal astus Väyrynen kandidaadiks valimisliidu kaudu.

Pärast 2018. aasta presidendivalimisi proovis Väyrynen taas Keskerakonna esimeheks saada, kuid ei osutunud valituks tema parteiliikmesusega seotud ebaselguste tõttu. 

Keskerakonnale lisaks on Väyrynen olnud kahes enda asutatud parteis. Aastal 2016 asutatud Kodanikeparteis (Kansalaispuolue) jõudis ta tegutseda kaks aastat kuni 2018. aastani, mil ta sisetülide tõttu parteist välja visati.

2018. aasta kevadel oli Väyryneni ümber pikka aega segadus, kuna poliitik tegutses mitme partei nime all lühikese aja sees. Kohati ei suudetud ka kindlad olla, millise partei liige poliitik täpselt on.

Järmise partei Seitsme Tähe Liikumise (Seitsemän tähden liike) asutas Väyrynen pärast konflikti Kodanikeparteiga.

Nii Kodanikepartei kui Seitsme Tähe Liikumise edukus on siiski jäänud madalaks, eriti pärast Väyryneni lahkumist parteidest. 

75-aastane Väyrynen on tänavu kevadel rääkinud, et kaalub järgmise aasta parlamendi valimistel kandideerimist, juhul kui tervis seda lubab.

Erakondade kongresside nädalavahetus Soomes

Nädalavahetusel kohtuvad Rahvusliku Koonderakonna (Kokoomus), Vasakliidu (Vasemmistoliitto) ja Soome Keskerakonna (Keskusta) liikmed parteide kongressidel. Suurkogude käigus valivad erakonnad endale esimehed, samas kinnitatakse parteide tulevad programmid.

Soome Keskerakond oli ainus nädalavahetusel kohtuvatest parteidest, kes esimehevalimised korraldama pidi, kuna praegusele esimehele leidus konkurent. Erakonna praegune esimees Annika Saarikko valiti 2020. aastal ning jätkab ametis.

Rahandusminister Saarikko tegi eile Keskerakonna kongressi avakõnes ettepaneku, et Soome looks erimajandustsoone, mis võiks muuhulgas saada maksusoodustusi ja kergendusi välistööjõu palkamisel. Saarikko viitas oma kõnes eriti Ida- ja Põhja-Soomele. Erakond kohtub Kagu-Soomes Lappeenrantas.

Vasakliidu kongressi keskne teema on Soome NATO liikmelisus, mille kohta erakond oma uue ametliku arvamuse moodustab. Erakonna esimees Li Andersson tõdes oma eilses kongressi avakõnes, et arvamuse moodustamises tuleks arvestada juba tehtud otsusega liikmelisust taotleda ning pilgud tuleviku poole suunata.

Varem NATO liikmelisuse vastu olnud erakond pakub tuleva programmi eesmärkideks, et Soome territooriumile ei võetaks NATO liikmena tuumarelvi ega liidu sõjaväebaase. Lisaks on programmi eesmärkideks pakutud kodanikupalka ja kohalike majanduste arendamist.

Erakonna esimehena jätkab 2016. aastal valitud Andersson. Vasakliidu kohtumine toimub Pori linnas Soome läänerannikul.

Rahvusliku Koonderakonna programmi enim tähelepanu pälvinud punkt on ettepanek tulumaksude kergendamisest kõikides tuluklassides, ehk niinimetatud „töömiljard“. Töömiljardi eesmärk oleks tõsta rahva ostujõudu. Koonderakonna muudeks eesmärkideks on tõsta tööhõiveaste 80 protsendile ja saada lisaeelarve kaitsevägedele.

Koonderakond on koos Kalajoki linnas Põhja-Pohjanmaa maakonnas. Erakonna esimeheks valiti täna hommikul Petteri Orpo, kes on parteid juhtinud aastast 2016.