USA-s nõudsid tuhanded relvavägivalla ohjeldamist

USA pealinnas Washingtonis avaldasid tuhanded inimesed meelt relvavägivalla vastu National Malli haljasalal, kuhu oli asetatud üle 45 000 vaasi. Foto: WILL OLIVER / EPA / SCANPIX

Ühendriikides tulid laupäeval tuhanded inimesed tänavatele, et avaldada meelt relvavägivalla vastu ning kutsuda üles astuma samme selle ohjeldamiseks, paraku on vabariiklastest poliitikud korduvalt tõkestanud katseid kehtestada senisest tunduvalt karmimaid tulirelvaseadusi.

Pealinna Washingtoni kesklinnas kogunesid meeleavaldajad kapitooliumi lähistel asuvale haljasalale, mida tuntakse kui National Malli, kuhu asetati enam kui 45 000 valget vaasi lilledega - üks mälestuseks igale inimesele, kes surid Ühendriikides 2020. aastal tulirelva läbi.

«Kaitske inimesi, mitte tulirelvi» seisis ühel Washingtoni monumendi juures seisnud protestija käes olnud plakatil. «Hirmul pole kohta koolis» kuulutas teine.

Mais leidis USA-s aset kaks ohvriterohket tulistamist. Neist üks oli Texase algkoolis, kus sai surma 19 last ja kaks õpetajat, ning teine New Yorgi ostukeskuses, kus tapeti kümme mustanahalist inimest. Mõlemad tulistamised aitasid kaasa suurkogunemise kokkukutsumisele, mille korraldas ühendus March For Our Lives (i.k. - marssige meie elude eest).

Üliõpilaste algatatud ühendus pidas 2018. aastal pealinnas meeleavalduse, millest võttis osa mitusada tuhat inimest.

Neli aastat hiljem valdas demonstratsioonil pettumuse meeleolu edusammude puudumise pärast.

USA relvavägivald, mille tõttu sel aastal on saanud Tulirelvade Vägivalla Arhiivi kohaselt surma juba 19 300 inimest, läheb palju kaugemale niiöelda nähtavatest või ohvriterohketes tapmistest - enam kui pool nimetatud surmadest on olnud enesetapud.

New Yorgis tulid samuti tuhanded inimesed tänavaile meelt avaldama.

Relvade üle suuremat kontrolli nõudvad inimesed kutsuvad karmistama piiranguid või isegi keelustama teatud tüüpi vintpüsse, millega on toime pandud ohvriterohkeid tulistamisi. Piirangute vastased püüavad aga väita, et mitte relvad üksi ei tapa inimesi, vaid peamist süüdlast tuleb näha vaimse tervise probleemides.

Enamus ameeriklastest toetab karmimaid relvaseadusi, ent suuremate muudatuste teel on juba ajalooliselt olnud takistuseks tõrksad vabariiklastest poliitikud.

Demokraatide kontrollitav esindajatekoda võttis sel nädalal vastu mahuka paketi ettepanekutest, kuid parteil puudub vajalik 60 häält selle läbisurumiseks senatis.

Meeleavaldustel olid politsei- ja julgeolekujõud rohkearvuliselt esindatud.