INTERVJUU Eesti õhuväe ülem: puudulik väljaõpe kahandab Vene lennuväe rolli Ukraina sõjas (1)

Copy
Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Rauno Sirk
Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Rauno Sirk Foto: Vitali Vorinko/mil.ee

Vene pilootide vähene lennutundide arv ning läbi harjutamata koostöö teiste väeliikidega on viinud neljandat kuud kestvas sõjas selleni, et hoolimata väidetavalt analooge mitteomavatest lennuvahenditest ei söanda Venemaa neid Ukraina kohal kuigi palju kasutada, ütleb Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Rauno Sirk.

Ukraina peastaabi väitel on ukrainlased tänaseks alla lasknud 212 Vene lennukit. Sõja esimese kümne päevaga lasid nad alla 88 lennukit, seega järgmise kolme kuuga 124. Kuidas neid arve tõlgendada?

Kindlasti tuleb neid arve võtta väikese reservatsiooniga. Aga tuleks vaadata laiemat pilti: üks asi on alla lastud lennukid, teine asi on see, kuhu Venemaa on oma õhusõjaga jõudnud.

Ja kuhu siis?

Ega ta ole kusagile jõudnud, see on ka lihtinimesele selge. Nende algne plaan oli Ukraina ära võtta hästi kiiresti. Nad üritasid läbi viia seda, mida ameeriklased kutsuvad shock and awe (šokk ja õud – toim) – anda löök Ukraina tähtsa infrastruktuuri pihta, nagu lennuväljad, laod, kogunemiskohad, juhtimispunktid, radarid ja õhutõrje, et murda vastane nii moraalselt kui füüsiliselt. Aga nad kukkusid läbi. Edasi läksid nad lennukitega ründele, kuid neid lasti palju alla ja nad tõmbusid tagasi.

Ma ei vaataks ainult õhukampaaniat, sest tänapäeval peetakse sõdu eri väeliikide koostöös. Venemaal on küll väga hea õhuväe tehnika, aga seda tuleb kasutada koostöös maaväe ja mereväega. Igal väeliigil on aeg, mil ta saab särada. Õhuväe säramise aeg on sõjalise kampaania algfaasis, kui peaks andma löögi kogu riigi pihta, et teha see võitlusvõimetuks või poolvõitlusvõimeliseks, tekitada kaost ja segadust. Kui see tehtud, saavad tegevusse asuda maaväe üksused ning õhuvägi saab neid õhust segamatult toetada.

Tagasi üles