IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Putini silmis lahendatakse territoriaalküsimused ühel põhimõttel

Igor Taro
Copy
Kiiev.
Kiiev. Foto: Roman Pilipey / EPA / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 12.06: Suurima pingutuse tegi Vene sõjavägi ilmselt Izjumi suunalt Slovjanski poole, samuti õnnestus ukrainlastel lüüa tagasi mõned pealetungikatsed Bahmuti-Lõssõtšanski maanteele ning Lõssõtšanskist lõunas asuvatele kaitsekeskustele. 

Sjeverodonetski kolmest sillast on kaks hävinud ning viimane pideva Vene vägede turmtule all.

Perspektiivis kõige kriitilisemad momendid - võimalik jõeületus Lõmani piirkonnas, Sjeverodonetski sillaühendus ning Girske-Zoloto kaitsekeskuse saatus Lõssõtšanskist lõunas.

Vene sõjaväe kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid päeva alguse seisuga järgmised:

ründajaid 32 150 (+100)

tanke 1430 (+11)

soomukeid 3484 (+18)

suurtükke 715 (+3)

raketiheitjaid 226 (+4)

õhutõrjesüsteeme 97

lennukeid 212

helikoptereid 178,

droone 583 (+3)

Ukraina, 12. juunil 2022
Ukraina, 12. juunil 2022 Foto: Igor Taro

Harkivi operatiivsuunal üritas Vene sõjavägi teha vasturünnakud Staritsya Rubižne suunal ehk piki Siverski Donetsi jõge Vene piiri äärest lõunasse. Lisaks korraldasid venelased tulelööke piki jõge läänekaldal asuvatele küladele Bairak ja Zamulivka sealsamas Rubižne lähistel ning Bazalivka veehoidlast lõunas.

Bazalivkast umbes 5 km kaugusel idas rajab Vene armee kaitsekeskust Novõi Burluki küla piirkonda ehk ilmselt on neil kartus, et ukrainlased liiguvad peagi idasuunalisele vastupealetungile üle jõe Tšugujevist Petšenegi kaudu ja Harkovi oblasti idaossa, kus on Kupjanski juurdepääsuteed.

See tähendab, et vene pool sooviks eraldusjoont kinnistada mööda jõge. Samas pole selge, millal ukrainlastel tekiks võimalus laiaulatusliku pealetungi jätkamiseks sellel suunal, kuna Harkivist põhjas on veel märkimisväärne osa külasid Kozacha Lopani ja Ternova vahel Vene okupatsiooni all - ala laius ca 30 km ja sügavus 5-10km vene piirini.

Izjumi operatiivsuunal on keegi vist ukrainlastest järgijäänud lõvišokolaadi söönud, kuna rünnakuid oli nii Dolõna suunal piki Izjumi-Slovjanski maanteed kui ka Dovgenkest lõuna poole Mazanivkale. Lisaks on ebaselge Bogoroditšne juures toimunud pealetungi tulemus. Dolõna ja Mazanika osas on asi klaar ja julge hundi rind ei saanud sedapuhku rasvaseks.

Lõmani sektoris katsuvad venelased ilmselt teiselpool jõge end Donetski forsseerimiseks valmis sättida, uurivad sobivad kohti. Tundub, et see kohtade uurimine pole ka ukrainlastel märkamata, kuna vene suurtükituli oli olnud eriti tihe Dronivka ja Šõpõlivka kandis. Mõlemad asuvad eelmise jõeületusfiasko eri külgedel.

Eks seda on ka märgitud, et seoses palava ja põuase ilmaga on jõetase langenud juba 3 meetri jagu võrreldes kevadisega ning paljastanud hulga uppunud tanke. See muudab jõeületuse mingil määral kergemaks, kui vett on vähem ja vool pole enam nii tugev. Näis, kas Ukraina luure ja suurtükivägi teevad sama hea töö, kui maikuu alguses.

Olukord piirkonnas on võrreldes tolle ajaga mõnevõrra keerulisemaks muutunud, aga samas on ka tugevdusi juurde toodud.

Sjeverodonetski osas on kõige suurem muutus kolmest kahe silla hävitamine vene kaudtule poolt. Viimane sild on ainult jalgsi ületatav, väidetavalt veoauto seda enam läbida ei saa ja see on pideva tule all.

Ukraina peastaap teatab küll oma üksuste sissepiiramisohu puudumises, kuid sellise asjade seisu juures pole neil ka täielikku manöövrivabadust. Paar-kolm lähimat päeva näitavad, mis sellest olukorrast saama hakkab.

Lõssõtšanskist lõunas jätkus surve Toškovka peale ning oli katse liikuda Orihhovset Zoloto peale, kuid seal on ukrainlaste kaitse pidanud.

Popasna ümbruse sektoris oli kõige enam survet põhja ja loode suunal Bahmuti-Lõssõtšanski maantee poole. Vrubivka asulat prooviti tiivata küljelt, kuid Ukraina üksused võtsid neil tiibajatel hoo maha ja saatsid tagasi. Analoogne lugu Mõkolaivka ja Vasiljevka piirkonnas sealsamas lähedal.

Seal on pidev surve ja pole välistatud, et venelased suunavad just sellele suunale täiendavaid reserve - see oleks sõjalisest seisukohast loogilisem, kui Sjeverodonetski kvartalite pärast sõdimine, kuid samas on Vene sõjaväe käitumises varasemalt ratsionaalset loogikat tihtipeale nappinud.

Donetski rindelõik on oluliste muutusteta. Donetski linn on saanud eelmistel päevadel ukraina suurtükiväe tabamusi, mida seal polnud nn. «erioperatsiooni» alguseni kuus aastat juhtunud. Nüüd siis on Putin andnud võimaluse Donetskil taas saada rindelinnaks.

Peamine tegevus Donetksi lähistel on enamasti loodes asuva Avdiivka tööstuslinna suunal ning lõunas Marjinka ümbruses. Jääb mulje, et sealsed pealetungid korraldatakse lihtsalt «linnukese» pärast, et saaks ülemustele raporteerida - tehtud. Reaalseid tulemusi on seal veebruari alguest väga napilt ja vene okupantide vähene edasiliikumine seiskunud.

Zaporižžja suunal oli tulelööke rindeasulatele ja kolm peamist - Kamjanske, Orihhiv ja Guljaipole kandis. Need on nagu kolmainsus sealkandis - söögi alla ja söögi peale lastakse. Vahest korraldavad ukrainlased ka midagi vastu ja seekord võeti priskem sihtmärk Pologõ asulas mingi logistikakeskuse ja moona- ning kütuselao näol.

Hersoni oblasti piirkonnas on välja kujunenud neli põhisuunda, kust arvatavasti ukrainlased üritavad vene okupante survestada ja seetõttu on seal märkata ka tihedat tuletegevust. See on loomulikult Mõkolaivi-Hersoni otsetee, kus lahingutegevus käib 10-15 km kaugusel Tšornobajivkast, mis on Hersoni serval.

Kiselivka ja Blagodatne vahel on seal midagi toimumas. Siis on mereäärne suund Aleksandrovka poolt. Hersonist 40 km kirdes Snigurivka ümbruses, kus on ümberkaudseid külasid pidevalt pommitatud ning Velõka Aleksandrovka poolt sealt omakorda 30 km kirdes.

Seega on Hersoni linn praktiliselt Ukraina suurtükitule laskeulatuses, kuigi ei ole ette näha, et ukrainlased hakkaksid ajutiselt okupeeritud linna pommitama. Pigem otsitakse neid logistikakeskusi ja koondumisalasid ümbruses.

Ukrainlased hoiavad Hersoni oblastis võimutsevaid okupante igal juhul pinges, kuigi sarnaselt Harkovi oblastile pole üldse selge, millal ja kui kiiresti asjad arenema hakkavad.

Tõenäoliselt on nii Hersoni, Harkivi kui ka Severodonetski operatiivsuunal üks ühine mure ja selleks on 155mm suurtükivõimekuse nappus. Midagi on juba kohal, aga selles piisab enam-vähem olemasoleva olukorra hoidmiseks.

Täiesti selge, et samasuguse jõudude vahekorra juures - kui vastab tõele, et venelastel on kaugtuletorusid 10 korda enam - ei hakka okupandid vabatahtlikult midagi loovutama. Ja Putini silmis lahendatakse kõik territoriaalküsimused alati põhimõttel «mis hundil suus, see kõhus».

Ukrainlased on samas näidanud, et vajalike riistade olemasolul on nad võimelised selle hundi nälga jätma ning üht-teist ka tema kõhust kätte saama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles