Eurostat: Eesti mehi ootab tume tulevik

Anton Hansen Tammsaare kuju Tammsaare pargis Tallinnas. Foto Mihkel Maripuu, Postimees Foto: Mihkel Maripuu

2020. aastal oli tervena elatud aastate arv sünnihetkel ELis hinnanguliselt 64,5 aastat naiste ja 63,5 aastat meeste puhul, mis moodustas ligikaudu 77 protsenti ja 81 protsenti naiste ja meeste eeldatavast elueast. Balti riikides elavate meeste elukvaliteet oli statistika kohaselt edetabelis viimasel kolmel kohal, vahendab Eurostat.

Otsustava tähtsusega on küsimus, kas pikaealisuse pikenemisega saavutatud lisa-aastad veetes on tervis hea või halb. Eeldatav eluiga sünnihetkel ei suuda sellele küsimusele täielikult vastata ja välja on töötatud tervisenäitajad, mida nimetatakse ka puudevabaks elueaks.

Eeldatavad tervena elatud eluaastad Euroopa riigiti. Foto: Allikas: Eurostat

EL-i liikmesriikidest registreeris 2020. aastal naiste sünnihetkel kõige rohkem tervena elatud aastaid Rootsi (72,7 aastat), järgnevad Malta (70,7 aastat) ja Itaalia (68,7 aastat). Ka meeste seas registreeriti kõige rohkem tervelt elatud aastaid samades kolmes riigis: Rootsis (72,8), Maltal (70,2) ja Itaalias (67,2).

Tervena elatud aastate arv sünnihetkel oli 20 EL-i liikmesriigis naistel suurem kui meestel, kusjuures sugudevaheline erinevus oli üldiselt suhteliselt väike. Seitsmes EL-i liikmesriigis oli vahe enam kui 2 aastat, suurimad erinevused registreeriti Bulgaarias (+4,2 aastat), Eestis (+4,1 aastat) ja Poolas (+4,0 aastat).

Skaala teises otsas oli naiste tervena elatud aastate arv kuues ELi liikmesriigis meeste omast madalam. Suurimad erinevused ilmnesid Hollandis (-2,8 aastat), Portugalis (-2,1 aastat) ja Soomes (-1,8 aastat).

Hispaanias registreeriti nii naiste kui ka meeste puhul sama tervena elatud aastate arv, 66,3 aastat.