SIPRI: külma sõja järgne tuumarelvavarude vähenemise trend on läbi

Copy
Vene mandritevahelise ballistilise raketi Sarmat katsetus.
Vene mandritevahelise ballistilise raketi Sarmat katsetus. Foto: Vene kaitseministeerium/AFP/Scanpix

Rootsi paiknev rahvusvaheline mõttekoda teatas täna, et maailmas on külma sõja järgne tuumarelvavarude pidev vähenemine peatunud ning lähiaastatel on paraku oodata uut kasvutrendi.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmeil suurendavad või kaasajastavad kõik üheksa tuumarelvariiki oma arsenali.

«Näha on selgeid märke, et kärped, mis on iseloomustanud üleilmset tuumaarsenali alates külma sõja lõppemisest, on läbi,» ütles SIPRI massihävitusrelvade programmi teadur ja Ameerika Teadlaste Föderatsiooni juures asuva Tuumateabe Projekti direktor Hans M. Kristensen.

USA-s ja Venemaal, mille käsutuses on kokku umbes 90 protsenti kõigist maailma tuumarelvadest, vähenesid tuumarelvavarud 2021. aastal aktiivsest teenistusest ammu kõrvaldatud lõhkepeade demonteerimise tõttu.

Kahe suurriigi kasutuskõlbulik tagavara jäi suhteliselt samale tasemele ja piiridesse, milles oldi kokku lepitud tuumarelvade vähendamise leppega, märkis SIPRI.

Ent instituudi teatel ülejäänud tuumariigid – Hiina, Iisrael, India, Pakistan, Prantsusmaa, Põhja-Korea ja Suurbritannia – kas arendamas või kasutusele võtmas uusi relvasüsteeme või teatanud valmisolekust seda lähiajal teha.

Kõigist tuumariikidest on Iisraelt see, mis pole eales avalikult tunnistanud selliste relvade olemasolu enda käsutuses.

«Kõik tuumarelvariigid suurendavad või kaasajastavad oma arsenale ja enamik neist teravdab tuumaretoorikat ning seda, millist rolli tuumarelvad nende sõjalistes strateegiates mängivad,» ütles SIPRI massihävitusrelvade programmi direktor Wilfred Wan. «Tegemist on äärmiselt murettekitava suundumusega.»

Tagasi üles