Ühes ELi pealinnas tähendas Vene päev ka tänavu rõõmupidu

Möödunud nädalavahetusel täitus Nikosia Vabaduse väljak Vene lippude ja venelastega, kes seal uhkusega oma rahvuspäeva tähistasid. Foto: YIANNIS KOURTOGLOU/REUTERS/Scanpix

Küprose pealinna Nikosia südames, Eleftheria ehk Vabaduse väljakul avanes möödunud nädalavahetusel pilt, mida neil päevil vaba maailma tänavail naljalt ei kohta.

Sinna voolasid sajad rõõmsad venelased, kandmas pika lindina oma rahvustrikoloori ja veel kümneid väiksemaid Vene lippe. Nõnda tähistasid nad 12. juunit ehk Vene rahvuspäeva, samas rütmis sama päeva puhul Kremlis riiklikke autasusid jaganud Vladimir Putiniga.

Uuriv ajakirjanik Stelios Orphanides märgib, et hoolimata sellest, et Küpros iseseisvus 1960. aastal kolme NATO maa – Kreeka, Türgi ja Ühendkuningriigi – kokkuleppe tulemusel ning astus 2004. aastal ELi, on saareriik alati olnud mingit pidi NSVLi või Venemaa poolel.

«Põhjuseks oli Küprose kommunistliku partei tugevus ja mõju. See oli seotud esimese presidendi piiskop Makariose poliitiliste ambitsioonidega: kuigi ta ise polnud kommunist, vaid vaimulik ja rahvuslane, pidas ta oma ambitsioonide saavutamisel parimaks viisiks seda, kui osta NSVLilt relvi ja olla vastu NATO-le,» selgitab Orphanides.