Uuring: üha rohkem inimesi väldib uudiseid kui liiga depressiivseid

Sõda Ukrainas. Harkivi oblast. Foto: Dmitri Kotjuh

Maailmas vohav depressiivne foon on pannud inimesi eemalduma uudiste jälgimisest, teatas Reutersi instituut kolmapäeval.

Covid-19 pandeemia, Vene-Ukraina sõda ja eluasemekriis lisaks muule negatiivsele on viinud inimesed eemale uudistest, näitab Briti uurimisrühma küsitlus.

Kokku 46 riigis 93 000 küsitletava seas läbi viidud uuring leidis, et aktiivselt uudiseid vältivate inimeste arv oli alates 2017. aastast tõusnud 29 protsendilt 38 peale.

Mõnes riigis on need näitajad koguni kahekordistunud, teiste hulgas Brasiilias ja Suurbritannias, vastavalt 54 ja 46 protsenti.

Eriti noored peavad uudiseid masendavaks, ehkki peamine põhjus uudiste vältimise juures on nende korduvus, eriti mis puudutab koroonakriisi või poliitikat.

Kuid esines ka arvamusi, mille kohaselt viivad uudised vaidlusteni, mida nad parema meelega väldiksid. Mitmed tõid esile ka jõuetusetunde tekkimist.

Suur osa noortest ütles veel, et peab uudiseid raskesti mõistetavaiks.

Uuringu juhtivautor Nic Newman ütles, et uuringu järeldused on eriti keerulised uudistetööstusele.

Tema sõnul on just poliitilised kriisid, rahvusvahelised konfliktid ja üleilmne pandeemia see, mis tundub inimesi uudiste juurest pelutavat.

Valdav osa uuringust oli lõpetatud enne Venemaa agressiooni algust Ukrainasse veebruari lõpus. Samas, viies riigis läbi viidud niinimetatud jätkuküsitlused näitasid, et uudiste jälgimise väsimus aina süvenes.

Usaldus meedia vastu kukkus pooltes uuritavatest riikidest ja tõusis vaid seitsmes, seisis raportis.

Meediat usaldas 42 protsenti vastanuist, mida on kahe protsendipunkti võrra vähem võrreldes 2017. aastaga. Kõige madalamat usaldusväärsust näitasid USA ja Slovakkia, kel mõlemal oli vastav näitaja 26 protsendipunkti juures.