POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Sumõ kuberner: üle Vene piiri tulistamisele on keeld

Vene väed tulistavad praktiliselt iga päev üle piiri Kirde-Ukraina Sumõ oblastit, kuid Ukraina juhtkonna poolt on keelatud üle piiri vastu tulistada, ütles intervjuus Postimehele oblasti kuberner Dmõtro Žõvõtskõi.

«Me ei vasta teisele poolele, see on meie kõrgema juhtkonna otsus,» ütles Žõvõtskõi (39), kes sai Sumõ kuberneriks aasta tagasi. Enne seda töötas ta Ukraina infrastruktuuriministri asetäitjana.

Fotodel võtab Sumõ kuberner vastu Eestist toodetud kuulivesti plaate, mida Eesti abistajad saatsid Sumõ oblasti territoriaalkaitse (meie mõistes kaitseliit) üksustele. Foto: Jaanus Piirsalu

Kiievist 300 kilomeetrit kirdesse jääv Sumõ on kõige pikema Venemaa-piiriga Ukraina oblast, neil on 564 kilomeetrit piiri vaenlasega (võrdluseks Eesti-Vene piir on 333 km). 24. veebruaril alanud sõja esimesel kuul vallutasid Vene väed peaaegu kogu Sumõ oblasti. Ukraina väed vabastasid kogu oblasti kaks kuud tagasi.

Sellest ajast alates on Venemaa Žõvõtskõi sõnul praktiliselt iga päev tulistanud oblastit üle piiri miinipildujatest kuni raskesuurtükkideni.

«Kogu selle aja jooksul on tulistatud 10-15 kilomeetri kaugusel piirist asuvaid külasid, ainult lihavõtete suurel reedel oli vaikne päev,» ütles kuberner, kelle sõnul on nendes pommitamistes hukkunud neli inimest.

Vene meedia väitel on Ukraina vastanud omapoolse tulega teiselpool piiri asuva Kurski oblasti asulate pihta. Kuberneri väitel on need Venemaa enda provokatsioon. «Me teame, et nad evakueerivad teisel pool piiri asuvatest küladest inimesed ning siis ise tulistavad neid külasid.

Me kuuleme, kuidas teiselt poolt piiri on [raskerelvade] väljatulistamine ning kuuleme, kuidas mürsud langevad samuti teisel pool piiri,» rääkis Sumõ kuberner. «Vene propagandameedia väidab pärast, et need oli ukrainlased, kes tulistavad meie külasid.»

Üle kuu kestnud okupatsiooni ajal hukkus oblastis kuberner Žõvõtskõi väitel vähemalt 150 tsiivilisikut. Veel umbes 30 kohaliku inimese saatus on senini teadmata.

Kogu oblastis on purustatud 2200 hoonet, nenda hulgas haiglad ja koolid. Purustatud on paljud tööstushooned.

«Tänaseks oleme oblastis suutnud taastada 80 protsenti tööstusettevõte toodangutest, osad töötavad kolmes vahetuses,» rääkis Žõvõtskõi.

Konreetselt edukalt töötavatest ettevõtetest ei soovinud kuberner rääkida, sest tema sõnul võivad nad sattuda Vene armee raketilöökide sihtmärkideks. Sellepärast, et nad maksavad edukalt makse Ukraina riigieelarvesse, mis kulub sõja pidamiseks.

«Töökäsi on muidugi palju puudu, aga kaks kolmandikku inimestest, kes sõja algul põgenesid, on juba tagasi pöördunud,» ütles Žõvõtskõi.

Ootamatult hästi on kuberneri sõnul läinud kevadkülv peale Vene vägede väljalöömist. «Vahetult peale venelaste väljalöömist oli meie põllumeestel hinnang, et nad saavad külvata 45 protsenti põllupinnast, aga kokkuvõttes õnnestus meil teha kevadkülvi 95-protsendil põldudest,» rääkis kuberner.

Põllumehi aitas väga kiire demineerimine. Vene armeest jäi maha miljon hektarit mineeritud maad. Tänaseks on sellest kahe kuuga miinidest puhastatud juba kaks kolmandikku, ütles kuberner.