IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Lukašenka täidab oma manöövritega Putini ülesannet (6)
15. juuni 2022, 08:50
UKRAINA PÄEVIK 14.06: Vene väed jätkasid vasturünnakut Harkivi oblasti põhjaosas ja pealetunge Izjumi-Slovjanski ning Sjeverodonentski operatiivsuundadel. Hersoni oblastis näevad venelased kõvasti vaeva, et takistada ukrainlaste edasiliikumist.
Kuidas on kulgenud lahingud varem kaardistatud peamistes võtmekohtades, sellest allpool lähemalt.
Vene sõjaväe kaotused Ukraina peastaabi andmetel eilse päeva alguse seisuga olid järgmised:
sõdureid 32 500 (+200)
tanke 1434 (+2)
soomukeid 3503 (+11)
suurtükke 721 (+3)
raketiheitjaid 229 (+3)
õhutõrjesüsteeme 97
lennukeid 213
helikoptereid 179 (+1)
droone 588 (+3)
Üks anomaalia on nulliring lennukite osas ja seetõttu olen üsna skeptiline nende üksikute sotsiaalmeedia-purtsatuste suhtes, et kusagil on keegi mingi lennuki alla lasknud. Teine tähelepanek oleks, et see pole enam suurtes kogustes soomustehnika hävitamise sõda, mis oli mõni aeg tagasi.
Suurtükkide utiliseerimise näitu võib pidada endiselt oluliseks indikaatoriks, sest kui nende mahasurumine õnnestub, hakkavad okupandid taanduma. Viimati oli selline suurem taandumine Harkivi oblastis.
Tänase seisuga toimub Harkivis vene okupatsiooniüksuste vastupealetung Rubižne kandis. Seal on tegelikult surve püsinud üsna pikalt ja võib-olla ka väike liikumine lõuna poole teoks saanud. Sagenenud on kaugtulelöögid Harkivi linnale.
Ukrainlased viitavad sellele, et Vene piiri äärde jõudes langevad nad Venemaa territooriumilt massiivse kaudtule alla. Ja tundub, et hetkel on lääneliitlased väga tundlikud selles osas, et Ukraina end täiel määral kaitseks ka tulelöökide eest Venemaa territooriumilt.
Muretsetakse kõvasti selle pärast, kuspool piiri sõjategevus käib, aga miskipärast on Ukraina territooriumil sõja pidamine kuidagi vähem ohtlik, kui Venemaa territooriumil.
Igatahes on kummalisi juhtumeid Venemaal siiski aeg-ajalt ette tulemas ja taaskord oli suurem plahvatus või lõhkemoona põrutus 50 km kaugusel Ukraina piirist Brjanski oblastist.
Harkivi vastupealetung on korraldatud selleks, et teha Ukraina väejuhatuse kaitsetegevus raskemaks - juhtide nende tähelepanu kõrvale Izjumi ja Sjeverodonetski operatiivsuundadelt.
Sellest mõttes on Ukraina väljakutse hetkel tohutu, kuna peale abilöögisuundade rindel hoitakse kaetuna kogu Venemaa ja Valgevene piir neis oblastites, kus lahingutegevust enam ammu ei toimu.
Lukašenka täidab oma manöövritega Putini ülesannet ning vene üksused Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastites jätkavad pidevaid provokatsiooni piirialadel, hoidmaks Ukrainat Donbassi rindele kõigi reserve suunamast.
See näitab muidugi osalt ka seda, kui et vene pool tegutseb samuti piiratud ressursi tingimustes, kuna sellisel viisil saab oluliselt väiksemate jõududega hoida kinni suuremat kontingenti.
Izjumi operatiivsuunal oli peamiseks sihtkohaks Bogoroditšne, mida vene okupandid üritavad juba nädalaid vallutada. Usutavasti on see muutunud üheks võtmekohaks Venemaa kallaletungi edasiarendamisel, kuna Bogoroditšnes on sild Svjatogorskisse, kust vene okupatsiooniväed sooviksid tulla üle Donetsi jõe.
Ja seejärel arendada rünnakut Slovjanskile.
Muud varem silma paistnud venelaste sihtkülad selles piirkonnas - Dolõna ja Dovgenke - püsivad hetkel ukrainlaste kontrolli all.
Lõmani suunalt jätkub samasugune tegevus, mis eilegi - kaugtulelöögid piki Donetsi jõge küladele ja asulatele ukrainlaste kaldal. Seda nii otse Svjatogorski lähistel, mille venelased hiljuti hõivasid, kui ka vanas heas Bilogorovkas, millest sai maikuu algul vene vanarauajäätmete ajutine hoiustamispunkt.
Svjatogorski linnapea ühines selle väikesearvulise Ukraina omavalitsustegelaste seltskonnaga, kes lähevad ajalukku kollaborantidena. Lasi teha endast pildi Moskva määratud nukuvalitsuse juhiga Kremli kohtumise stilistikas.
Räägitakse, et seltsimeest on kahtlustatud eelarvevahendite suuremahulises riisumises ning see võiski saada poole valikul otsustavaks, kuna vene poolel ju seda pahaks ei pandaks.
Sjeverodonetskis kestab kriitiline olukord, kuna sillad on puru ning Vene okupandid tegelevad linna ja tööstuspiirkonna taristu purustamisega. Selleks, et muuta kaitsjate olukorda keerulisemaks, muudetakse rusudeks kõikvõimalikud betoonrajatised - kortermajad, muud hooned, mis võivad kaitset pakkuda.
Selle ala üks võtmekohti on kindlasti Metjolkino küla otse linna külje all kagus. Seal on muidugi neid külasid veel, aga just Metjolkino on kõige suurema venelaste surve all ning sealt ilmselt sooviksid nad linna ja kõrvalasuvat «mulli» eraldama hakata.
Mingis mõttes meenutab see Sjeverodonetski olukord Tšernigivi oma, kus oli samuti ühel pool linna suurem okupantidest vaba «mull», kuhu põgenesid linnaelanikud ja mis võimaldas ilmselt kaitsjatel pisut rohkem manööverdada.
Sellepoolest on Severodonetski olukord hetkel Mariupolist väga palju erinev, et tegu pole täielikult sissepiiratud linnaga ega ka suures sügavuses asuva linnaga.
Ukraina kaitseüksused on sealsamas lähedal ning toetavad suurtükitulega nii palju, kui neil võimekust on. Pealegi ukrainlaste käes olev Lõssõtšansk asub kõrgendikul, kust Sjeverodonetsk paistab kui peopeal ja samamoodi paistavad ka selle ründajad.
Teine võtmekoht ongi seetõttu selles piirkonnas Zoloto asula Lõssõtšanskist lõunas. Kõik, mis toimub Orihove-Toškovka ja Komõšuvaha-Girske suunal on seotud just Lõssõtšanski lõunaküljega, kust avaneks kõige lähem võimalus Sjeverodonetski täielikuks sissepiiramiseks.
Sealne kaitse hetkel peab korralikult, kuigi vene okupandid panevad selle igapäevaselt proovile. Ja juba palju nädalaid järjest.
Popasna ümbrusest tegutseva grupeeringu lemmiksuunaks paistab olevat Berestove kant. Keeruline öelda, kas just see küla on kogu piirkonna võtmekohaks, sest rünnatakse seal üsna laialt ja erinevaid kohti. Eesmärk on muidugi üks - jõuda Bahmuti-Lõssõtšanski maanteele välja.
Selleks on praeguseks kulunud täpselt 5 nädalat alates Popasna vallutamisest venelaste poolt. Popasnat võeti omakorda 10 nädalat alates Venemaa täiemahulise kallaletungi algust ja veel 8 aastat enne seda oli tegu rindelinnaga, mida vene üksused regulaarselt pommitasid alates Donbassi rinde väljakujunemisest 2014. aastal.
Donetski ümbruses - Avdiivka ja Marjinka kandis - vene okupandid aktiivselt pealetunge ei korraldanud. Ainult kaugtulega mõjutamine, et hoida ukrainlaste üksusi pinges.
Rutiinsed kaugtulelöögid Zaporižžja rindel leidsid aset Malõ Štšerbaki ja Guljaipole asulates ning samal ajal viidi sealkandis läbi järjekordne surnukehadevahetus, millega 64 Azovstali kaitsja säilmed vahetati välja okupantide jäänuste vastu.
Vene sõjavägi lasi suurtükkidest ja raketiheitjatest Mõkolaivi suunda - Lutš, Tavriiske, Aleksandrovka mere ääres, samuti Krivõi Rigi suunal Trudoljubivkat ja veel mõnda küla Snigurivka ümbruses ja rindejoonest pisut eemal.
Nova Kahovka elanikud kuulsid aga plahvatusi, võimsat ja pikaajalist laskemoona detoneeriumist ning suurt suitsupilve.
Võib öelda, et suure plaanis rinne peab. Sakslased reageerivad valulikult Ukraina kriitikale relvatarnete osas, muuhulgas ehk ka sellepärast, et nad annavad päris palju raha, et majanduslikku kitsikust leevendada - Ukraina riigitulud katavad kulusid hetkel umbes 40% ulatuses.
Kogu merekaubandus on ju kinni, paljud tööstusettevõtted hävitatud ja mitte ainult rinde vahetus läheduses. Ainuüksi Mariupoli metallurgiatehased andsid ju suure osa ning praegu tegelevad venelased sealt metalli varastamisega - Ukraina meedia teatel lahkus juba kolmas laev täislastis laadungiga Venemaa sadamate poole.
Järjest vähem genereerivad ka Kremli ruuporid mingeid muid seletusi sellele kallaletungile ega üritagi rohkem eriti varjata, et tegu ongi vallutus- ja riisumissõjaga.