Nausėda: lähiajal on vaja Leedu riigikaitset rohkem rahastada
16. juuni 2022, 15:30
Praegu on pakiline ülesanne tugevdada riigi sõjalist julgeolekut, lähitulevikus on vaja sellesse senisest rohkem investeerida, ütles president Gitanas Nausėda oma aastakõnes.
«Tänane kiireloomuline ülesanne on tugevdada riigi sõjalist julgeolekut. Ukraina kaitsjate kangelaslik eeskuju näitab, kui palju on võimalik saavutada, ühendades surmaohu ees jõud,» ütles Nausėda täna seimile.
«Juba sel aastal eraldame riigikaitseks 2,5% SKT-st. Lähiaastatel tuleb investeerida veelgi rohkem, samuti tagada kaitseväe reservi korrapärane väljaõpe,» ütles ta.
Presidendi sõnul, mida rohkem riigi kodanikke on valmis riiki kaitsma, seda tugevamale heidutavale mõjule saab riik loota.
Ta ütles, et juuni lõpus Madridis toimuvalt NATO tippkohtumiselt loodab ta «ulatuslikke otsuseid, mis tugevdavad oluliselt NATO idatiiva heidutus- ja kaitsevõimet».
«NATO on Venemaa ohule juba vastanud, laiendades oma Balti riikide õhuruumi patrullmissiooni. Peame oluliselt suurendama Leedu ja teiste Balti riikide õhutõrjepotentsiaali,» leidis Nausėda.
«Ma ei kujuta ette ka tõhusat heidutust ilma NATO tugevdatud kohaloleku lahingurühma brigaadi tasemele tõstmiseta. Leppisime selles küsimuses hiljuti kokku Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga,» ütles riigipea.
Ta rõhutas, et geopoliitilise olukorra halvenemise tõttu on vaja kiirendatud tempos valmistuda ühiskonna kaitseks.
«Tervikliku julgeoleku saavutamiseks peame tagama riigiasutuste, ettevõtete, vabaühenduste ja lõppkokkuvõttes kõigi kodanike valmisoleku toetada igakülgselt riigi relvastatud kaitse. Meist igaühe panus on väga oluline,» lisas ta.
Ta rõhutas aastakõnes ka vajadust tugevdada tsiviilkaitset.
«Meil on naabruses ka ebaturvaline Valgevene tuumajaam – Venemaa ja Valgevene agressiivse poliitika järjekordne tööriist. Seetõttu on vaja viia võimalikult kiiresti lõpule kriisireguleerimiskeskuse loomise töö, alustada elanike jaoks riiklikul tasandil õppuste korraldamist, liikuda deklareerimiselt tuleohutuse ja kodanikukaitse parandamise tööle,» oli Nausėda kindel.
Ta kutsus omavalitsusi üles tagama hästi varustatud pommivarjendite olemasolu.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Leedus arutelud julgeoleku üle teravnenud.
President tunnustas riigi ametiasutusi, tänu millele Leedu tuli toime rändevooga Valgevene piiril.
«Kõige olulisem on, et rändekriis andis tõuke pikalt veninud Leedu riigipiiri ja Euroopa Liidu välispiiri kaitse tugevdamistöö alustamiseks,» ütles Nausėda.