:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2022/06/16/14632403t1h7d15.jpg)
Madridi tippkohtumise ajaks tuleb NATO oma idaserva kindlustamiseks välja uue väemudeliga, lubas alliansi peasekretär Jens Stoltenberg eile, pärast kaitseministrite kohtumist Brüsselis.
«Uus väemudel koosneb paljudest elementidest, aga kui võtta ette maaväe osa, eriti alliansi idaserval, siis räägime peaasjalikult kolmest sambast,» alustas Stoltenberg kirjeldust.
«Neist esimene on suurendatud eelpaigutus,» sõnas ta. «Me tegelikult juba oleme suurendanud kohalolekut: viimaste kuude jooksul oleme kahekordistanud idaserval lahingugruppide arvu neljalt kaheksale – Läänemerest Musta mereni.»
See tähendab, et kui Venemaa 2014. aasta agressiooni järel otsustati liitlaspataljonid paigutada Tapale, Ādažisse, Ruklasse ja Orzyszi, siis nüüd tulevad analoogsed üksused ka Ungarisse, Slovakkiasse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse. Stoltenberg tõi näiteks Prantsusmaa, kes andis kohe, kui uute lahingugruppide moodustamine jutuks tuli, teada, et võtab enda juhtida Rumeenia oma.
NATO peasekretäri sõnul viiakse ka olemasoleva eelpaigutusega riikidesse lisavägesid.
«Teine element on rohkem eelpaigutatud varustust, sest tihti võtab aega raskete asjade – soomukite, laskemoona, varustuse – liigutamine,» jätkas Stoltenberg.
«Kolmas element on ette määratud üksused, mis harjutavad spetsiifiliselt sellel territooriumil, mille eest nad vastutavad,» lisas ta. «Ehk kõiki liitlasüksusi ei saadeta välja, vaid osa hakkab olema eelpaigutatud ja osa oma kodumaal, kuid valmis vajadusel kiiresti liikuma.»
Nagu ka eilsel pressikonverentsil vihjati, ei pruugi aga sugugi mitte kõik liitlased – näiteks Baltimaad – olla rahul sellega, et kõik abiväed ei ole nende juures füüsiliselt kohal, vaid püsivad kusagil kaugemal ootel.
Samuti tekitas küsimusi see, kas leidub piisavalt liitlasi, kes valmis andma reaalseid sõdureid uue mudeli täitmiseks. Stoltenbergi sõnul teatas aga juba kaitseministrite kohtumisel mitu liitlast panustamisvalmidusest. Samas ei soovinud ta konkreetseid maid nimetada – põhjendades seda asjaoluga, nood tahavad panustest Madridi tippkohtumisel tõenäoliselt ise teatada.
«Aga me teame, et Saksamaa on juba välja tulnud teatega valmisolekust anda lisatoetust ja eelmäärata spetsiifilised üksused Leedu kaitseks. Varem oleme näinud konkreetseid teateid Ühendkuningriigilt ja loomulikult ka teistelt liitlastelt nagu Prantsusmaa, kes on valmis mängima juhtrolli Rumeenia lahingugrupis ning veel mitmel moel, näiteks suurendades kohalolekut Eestis ja õhuturbes,» lisas Stoltenberg.
NATO tippkohtumine toimub 28.–30. juunini Madridis.