Briti valitsus rahuldas Assange'i USA-le väljaandmise taotluse
Briti siseminister Priti Patel rahuldas USA valitsuse taotluse WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i väljaandmiseks, teatas reedel ministeerium.
USAs ootab Assange'i ees kohus Iraagi ja Afganistani sõda puudutanud salajaste toimikute avaldamise eest.
Briti kohus andis aprillis ametliku käsu WikiLeaksi asutaja USA-le välja anda. Lõppotsuse pidi langetama Patel.
Siseminister «peab allkirjastama väljaandmiskäsu, kui ei ole alust väljaandmist keelata» ning kohtud selleks põhjust ei leia, selgitas ministeerium.
Assange'il on 14 päeva aega otsus edasi kaevata.
Assange'i toetajad on korraldanud korduvalt meeleavaldusi tema väljaandmise vastu. Tema eest on palunud abikaasa Stella, kellega Assange sai kaks last aastatel, mil ta redutas väljaandmise vältimiseks Ecuadori Londoni saatkonnas.
WikiLeaks kritiseeris Briti valitsuse otsust ja tõotas selle edasi kaevata.
«See on ajakirjandusvabaduse ja Briti demokraatia jaoks must päev,» ütles WikiLeaks avalduses ning süüdistas Ühendriike vandenõus Assange'i tapmiseks.
«Julian ei teinud midagi valesti. Ta ei ole pannud toime ühtki kuritegu ja ta ei ole kurjategija. Ta on ajakirjanik ja väljaandja ning teda karistatakse oma töö tegemise eest.»
WikiLeaksi sõnul on juhtum poliitiline, sest Assange avaldas tõendeid, et Ühendriigid «panid toime sõjakuritegusid ja varjasid neid».
Väljaandmine on katse «panna ta kogu ülejäänud eluks kaduma nende vanglasüsteemi pimedaimatesse sügavustesse ja heidutada teisi valitsustelt vastutuse nõudmisest», ütles WikiLeaks.
Briti siseministeeriumi pressiesindaja sõnul ei olnud Patelil mingit alust kohtuotsuse täitmisest keelduda.
«ÜK kohtud ei leidnud, et härra Assange'i väljaandmine oleks rõhuv, ebaõiglane või protsessireeglite rikkumine,» ütles pressiesindaja.
«Samuti ei leidnud nad, et väljaandmine oleks ühitamatu tema inimõigustega, sealhulgas õigusega ausale kohtumõistmisele ja väljendusvabadusele, ning et USAs ei koheldaks teda nõuetekohaselt, ka tema tervist arvestades.»
USA tahab mõista Assange'i üle kohut 500 000 Iraagi ja Afganistani sõda puudutava salajase sõjalise ja diplomaatilise dokumendi avaldamise eest 2010. aastal. Spionaažiseaduse alusel süüdimõistmise korral ootab teda kuni 175-aastane vanglakaristus.
Alates 2019. aastast peetakse teda Kagu-Londoni range režiimiga Belmarshi vanglas, kuhu ta sattus pärast kinnipidamist Londonis.
Enne seda redutas Assange seitse aastat Ecuadori Londoni saatkonnas, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistati seksuaalvägivallas. Kui Ecuadoris valitsus vahetus, võeti Assange'ilt diplomaatiline kaitse ning ta peeti Londonis kautsjonitingimuste rikkumise eest kinni.
Kui Rootsi oma süüdistusest loobus, ei lastud Assange'i siiski Belmarshi vanglast välja, sest kardeti, et ta võib USA-le väljaandmise eest põgeneda.