K, 7.12.2022

ÜK: Euroopa inimõiguskohtu otsus põgenike Rwandasse saatmise kohta on poliitiliselt motiveeritud

AFP/BNS
ÜK: Euroopa inimõiguskohtu otsus põgenike Rwandasse saatmise kohta on poliitiliselt motiveeritud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Briti siseminister Priti Patel parlamendis rääkimas põgenike Rwandasse saatmisest.
Briti siseminister Priti Patel parlamendis rääkimas põgenike Rwandasse saatmisest. Foto: Jessica Taylor/Briti parlament/AFP/Scanpix

Briti siseminister Priti Patel ütles laupäeval avaldatud intervjuus, et Euroopa inimõiguskohtu (ECHR) sekkumine, millega peatati sisserändajate Rwandasse saatmine, oli poliitiliselt motiveeritud.

«Tuleb vaadata motiivi,» ütles Patel ajalehele Daily Telegraph, rääkides ECHRi vaheleastumisest teisipäeval, kui lennuk esimeste asüülitaotlejatega Suurbritanniast Kigali poole oli iga hetk väljumas.

«Kuidas ja miks nad selle otsuse tegud? Kas see oli poliitiliselt motiveeritud? Mina arvan, et oli, absoluutselt.»

«Hämar viis, kuidas see kohus tegutseb, on absoluutselt skandaalne,» pahandas siseminister.

Pateli sõnul ei öeldud Briti valitsusele, kes on ECHRi kohtunikud ja ta ei ole saanud täisteksti otsusest, mis keelab migrantide minematoimetamise enne, kui see poliitika on põhjalikult üle vaadatud.

«Nad ei ole seda seadust varem kasutanud, mis tõstatab küsimuse motiivist ja läbipaistvuse puudumisest,» lisas ta.

Ühendkuningriigi valitsus, kes lubas pärast Brexitit piiri kindlamaks muuta, peab nüüd toime tulema rekordarvu migrantidega, kes saabuvad väikestes paatides üle La Manche'i väina Põhja-Prantsusmaalt.

Sel aastal on ohtliku teekonna ette võtnud üle 11 000 migrandi, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samaks ajaks.

Sestap sõlmisid Briti võimud Rwandaga kokkuleppe, et too võtab osa asüülitaotlejaid endale. Kokkulepe on tekitanud pahameelt mitmel pool.

Teisipäeval pidi Kigali lendama umbes 130 asüülitatolejat, aga mitme kohtu ja inimõigusorganisatsioonide tegevuse tulemusena ei läinud Rwandasse mitte keegi, ehkki Briti kõrgem kohus, apellatsioonikohus ja ülemkohus olid inimõiguslaste viimase hetke argumendid tagasi lükanud.

Londoni valitsus kaalub nüüd Euroopa inimõiguskonventsioonile tugineva ÜK inimõiguste akti muutmist, et sisserändajate deporteerimist lihtsamaks muuta.

Märksõnad
Tagasi üles