/nginx/o/2022/06/19/14640394t1h37e5.jpg)
Ukraina suuruselt teises linnas, Harkivis asuv Barabašova turg oli enne Venemaa pommitamist oma 15 000 kioskiga üks Euroopa suurimaid, kirjutab Radio Free Europe.
Ukraina kioskimüüja: mulle on vaja, et Putin sureks (1)
«See koht on tavaliselt rahvast täis. Iga pood oli avatud. Praegu pole siin äri, aga elu peab jätkuma,» ütles 37-aastane Oleksei Tšelõsev, kui sulges hiljutisel tööpäeva pärastlõunal poe, olles teinud vaid ühe müügi.
«Ma ei lase sellel Kremli idioodil end põlvili suruda,» lisas Tšelõsev.
«Pommid kukuvad sinna, kuhu kukuvad,» ütles 49-aastane Ljudmõla Kirejeva, kes on turul uuesti avanud oma juhitava naisterõivaste poe. «Kui sulle on määratud surra, siis sa sured. Sa ei saa selle teadmisega midagi teha.»
Tuhanded tonnid söestunud prahti on kogu turu ulatuses koristamata. Hävingu ulatus on liiga suur, et linnavalitusel oleks resursse sellega tegeleda. Naasenud kauplejad avavad poed rusude vahele.
«Ma ei vaja annetusi ega raha. Ma ei vaja isegi abikaasat. Mulle on vaja, et Putin sureks,» ütles Radio Free Europe korrespondeile 37-aastane üksikema Zenja Poljakova. «Kui see juhtub, alustan ma neljapäevaseid pidustusi,» lisas naine.
«Elu läheb edasi, pole mõtet istuda ja nutta,» märkis kõrvalkioskis päikeseprille müüv 66-aastane Halja Kramarenko.
«Tuumapomm võib meist jagu saada, aga tuul viiks radiatsiooni tagasi Venemaale, nii et mida nad teha saavad,» lisas Kramarenko.
«Nad [vene sõjavägi] on rünnanud kolm kuud ja nad pole midagi saavutanud," sõnas Poljakova.
«Inimesi on tapetud oma kodudes ja tänavatel, mänguväljakutel ja kalmistutel, humanitaarabi järjekorras seistes või toitu ja ravimeid ostes,» ütles Amnesty vanem kriisinõunik Donatella Rovera.
Saltivka rajoon, kus elas enam kui kolmandik Harkivi 1,5 miljonist elanikust, oli enne veebruari invasiooni Ukraina kõige tihedamini asustatud piirkond. Linna kirdeserv, vaid 40 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist, oli algusest peale Vene vägede peamine sihtmärk.