Eesti sõbra lahkumine

Erkki Bahovski
, arvamustoimetaja
Copy
Lennart Meri vastuvõtt Kadriorus taasiseseisvumise puhul. Pildil on Lennart Meri ja Uffe Ellemann-Jensen.
Lennart Meri vastuvõtt Kadriorus taasiseseisvumise puhul. Pildil on Lennart Meri ja Uffe Ellemann-Jensen. Foto: Liis Treimann/Postimees

Lennart Meri konverentsi läbi ajaloo üks naljakaimaid hetki saabus siis, kui Uffe Ellemann-Jensen imiteeris, kuidas öösel oli talle jälle helistanud Lennart, lastes kuuldavale enne kõne algust lennartliku pika ohke. Terve saal naeris.

Ellemann-Jensen oli Lennart Meri konverentsi hing. Kuid ta polnud vaid naerutaja. Ehkki Taani teleseriaalist «Võimu kants», eriti selle viimasest hooajast, jääb mulje, et Taani poliitikud on väga küünilised ja neil pole sõpru, võib Ellemann-Jensenit vabalt pidada Eesti ja teiste Balti riikide sõbraks. Pole siis ime, et Lennart Meri talle öösiti helistas.

Aastail 1982–1993 Taani välisminister olnud Ellemann-Jensen uskus siiralt Baltimaade iseolemise õigusse. Seega on täiesti loogiline, et Taani oli pärast Islandit üks esimesi riike, kes taastas diplomaatilised suhted Eestiga 1991. aastal. Tema oli ka 1992. aastal Läänemeremaade Nõukogu loomise algatuse taga, mis tagas EList ja NATOst unistavatele Baltimaadele mingisuguse lõimituse läänega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles