:format(webp)/nginx/o/2022/06/20/14643289t1h6340.jpg)
Kongo peaministri Patrice Lumumba 1961. aastal mõrvanud endine Belgia politseikomissar Gerard Soete tunnistas trofeeks võetud kehaosa olemasolu 20 aastat tagasi antud intervjuus, kuid täna toimuv hamba tagastamine tapetud poliitiku perekonnale on sümboolse tähendusega mõlemale riigile.
«Ma ei saa öelda, et see on rõõmutunne, kuid see on meie jaoks positiivne, et saame oma lähedase matta,» vahendas meediaväljaanne NBC News Lumumba poja Rolandi sõnu eelmisel reedel.
:format(webp)/nginx/o/2022/06/20/14642933t1hc518.jpg)
2000. aastal surnud endine Belgia politsekomissar Soete mainis ajakirjanikele, et surnukehalt eemaldati veel teinegi hammas ja kaks sõrme, aga nende asukohta pole kunagi tuvastatud.
Impulss kehaosi jahitrofeena omastada oli Euroopa koloniaalametnike levinud viis ohvreid alandada.
Lumumba surnukeha maeti seejärel madalasse hauda, kuid Belgia võimud kartsid, et populaarse riigijuhi hauast saab kohalike jaoks pühamu ning surnukeha kaevati uuesti üles. Laip transporditi 200 km kaugusele, maeti uuesti, kaevati taas välja ja seejärel hakiti tükkideks ning lõpuks lahustati happes.
:format(webp)/nginx/o/2022/06/20/14642938t1had18.jpg)
2018. aastal teatas Brüsseli linnavolikogu kongolaste ja teiste Aafrika kogukondade palvel, et Patrice Lumumba järgi nimetatakse väljak.
«Paljude aafriklaste jaoks on Lumumba rassismivastase võitluse ja dekoloniseerimise sümbol, ta on meie võitluse energiaallikas,» vahendas saksa meediaväljaande DW poliitiku tähtsust selgitava Guinea activisti Alious Balde sõnu.
«Seega arvan, et peame kuulma vabandusi, aga lisaks sellele ka poliitilist, rahalist ja sümboolset toetust, et see pime periood tõhusalt avada,» kirjeldab tänast olukorda belglaste ja kongolaste vahel kunstiajaloolane Anne Wetsi Mpoma.
«Belgia ja Euroopa peavad samuti alustama vestlusi, mis analüüsiksid kolonialismi jõhkrusi,» lisas Mpoma.
Belgia kontrollis 19. sajandist kuni iseseisvumiseni 1960. aastal endast 77 korda suuremat mineraaliderikast Kesk-Aafrika riiki.
/nginx/o/2022/06/20/14643244t1h2199.jpg)
1960. aasta juunis toimunud võimu üleandmisel kiitis Belgia kuningas Baudouin koloniaaladministratsiooni ja rääkis oma esivanemast Léopold II kui riigi «tsiviliseerijast». Vastuseks pidas peaminister Lumumba kõne, kus kõneles vägivallast, mille kongolased pidid üle elama.
Varem polnud kongolased julgenud avalikult kuninga ees niimoodi rääkida. Peaministrit, keda Belgia ajakirjanduses nimetati kirjaoskamatuks vargaks, süüdistati belglaste alandamises, kirjeldab ajaloolane Ludo de Witte oma 2001. avaldatud raamatus «Lumumba tapmine».
/nginx/o/2022/06/20/14643248t1h0709.jpg)
Lumumba pidas peaministrina ametit vähem kui kolm kuud, enne kui ta vägivaldselt kukutati ja Belgia toetatud separatistide relvarühmitustele üle anti. Külma sõja haripunktis peeti Lumumba suhet Nõukogude Liiduga lääneriikidele ohtlikuks, sest kardeti kommunistide mõjuvõimu levikut Aafrika kontinendil.
Lumumba omakorda eitas kommunistiks olemist ja taunis nii kolonialismi kui ka kommunismi võrdselt. Lumumba tundis, et NSV Liit on ainus võim, kes toetab tema riigi püüdlusi vabaneda koloniaalvõimust.
Esimesena paluti abi Ameerika Ühendriikidelt, lükkab Lumamba kommunistiks tembeldamise ümber ajakirjanik Sean Kelly oma raamatus «Ameerika türannia: CIA ja Mobutu Zaires».
President Eisenhower pidas Valges Majas 1960. aasta suvel riikliku julgeolekunõukogu koosoleku, kus pöördumises CIA direktori poole nõudis Lumumba «elimineerimist», vahendab Briti meediaväljaanne BBC.
CIA asus tööle Kongo liidri mõrvaplaanidega, mille hulgas oli snaiprite ja mürgitatud hambapasta kasutamine. Mõrv mõlkus spioonidel meeles ka Londonis. Välisministeeriumi ametnik nimega Howard Smith kirjutas memo, milles kirjeldas Kongo peaministri tapmise plaane.
/nginx/o/2022/06/20/14643268t1h1dba.jpg)
«Perekonnana peame edasi liikuma ja saame seda teha alles siis, kui oleme oma isa säilmed rahus maha matnud,» kommenteeris poliitiku tütar Juliana Lumumba. «Kui palju vihkamist sul peab olema, et seda teha? [Lumumba mõrv] peegeldab natside teguviise, kes tegelesid kehaosade ohvritelt võtmisega,» lisas ta.
«Mäletan, et läksin viieaastase tüdrukuna temaga kontorisse ja vaatasin, kuidas ta töötab,» kirjeldab oma viimaseid mälestusi isast Juliana Lumumba.
Lumumba lapsed võtab Belgias ametlikult vastu belglaste kuningas Philippe, kes sõitis sel kuul Kongo Demokraatlikku Vabariiki, et avaldada oma sügavat kahetsust koloniaalmineviku pärast.
:format(webp)/nginx/o/2022/06/20/14643285t1h2be3.jpg)
Täna toimuvas ametlikus matuseprogrammis on avalikud austusavaldused ja kaastunderaamatu avamine Brüsselis. Lumumba hammas asetatakse spetsiaalselt loodud kirstu ja kogu delegatsioon lahkub Brüsselist homme.
Toimub kiire vahepeatus Kinshasas, enne kui reisitakse Kongo DV keskosas Sankuru provintsis asuvasse Lumumbaville'i, kus endine peaminister sündis. Seejärel viiakse kirst Shilatembo külasse, kus Lumumba tapeti, enne kuldhamba viimist pealinna Kinshasasse, kuhu püstitakse mausoleum.
Belgia parlamendi uurimiskomisjon jõudis aastal 2001 järeldusele, et Belgial on mõrva eest «moraalne vastutus». 2002. aastal palus valitsus riigi nimel vabandust.
Kuldhamba haprus on takistanud eseme autentsust kinnitava DNA testi tegemist.
/nginx/o/2022/05/10/14542981t1h775d.jpg)