Eurostat:Läti kodud on ühed Euroopa kõige ülerahvastatumad ja puudustkannatavamad

Läti lipp. Foto: Evija Trifanova/LETA/Scanpix

Eurostati andmete kohaselt elas 2020. aastal 17,5 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast ülerahvastatud leibkondades, mis tähendab, et neil ei olnud piisavalt tube leibkonna inimeste arvu, perekondliku olukorra ja vanuse kohta.

Selles osas on üks halvimaid olukordi Euroopas meie lõunanaabritel Lätis, kus 42,5 protsenti inimestest elavad ülerahvastatud leibkondades. Rohkem kui Lätis peavad ülerahvastatud kodudes elama vaid rumeenlased, kus 45,1 protsenti elab ülerahvastatud leibkondades.

Sama kehtib ka umbes iga kahe inimese kohta viiest Bulgaarias (39,5%), Poolas (36,9%) ja Horvaatias (36,2%). Kõige madalam ülerahvastatuse määr oli Küprosel (2,5%), Iirimaal (3,2%), Maltal (4,2%) ja Madalmaades (4,8%).

Eestis on ülerahvastatuse probleem vaid 12.7 protsendil elanikonnast. Seega on olukord Eestis ELi keskmisest parem.

Eurostati andmetel oli ülerahvastatuse määr suurem enamikus ida- ja Balti liikmesriikides ning Kreekas ja Itaalias, samas kui lääne- ja põhjapoolsete liikmesriikide ning teiste lõunapoolsete liikmesriikide puhul oli ülerahvastatuse määr üldiselt madalam.

«Ruumipuudust ülerahvastatud leibkondades võimendab see, et lapsed mängivad samas toas kui vanemad, kes üritavad koroonapiirangute ajal kaugtööd teha,» ütles Eurostat.

ELis kokku kannatas ligi 4,3 protsenti elanikkonnast tõsises eluasemepuuduses. Kahes ELi liikmesriigis puudutas tõsine eluasemepuudus enam kui ühte elanikku kümnest: Rumeenias 14,3 protsenti ja Lätis 11,5 protsenti elanikkonnast.