Läti õpetajate ametiühing kavandab sügisest tähtajatut streiki
20. juuni 2022, 23:13
Läti Haridus- ja Teadustöötajate Ametiühing (LIZDA) kutsub kooliõpetajaid septembris alustama tähtajatut streiki, teatas BNS-ile ametiühingujuht Inga Vanaga.
Madalate palkade tõttu on paljud pedagoogid töölt lahkunud ja allesjäänutel tuleb töötada suure koormusega.
Vanaga ütles, et ametiühing meeleavaldusi enam korraldama ei hakka, sest otsustajad on oma «tegelikku palet» juba näidanud. Poliitikud ei ole protestide ajal suutnud leida kompromissi ega täita ametiühingu nõudmisi.
Ametiühingu informatsiooni kohaselt on õpetaja keskmine palk Lätis umbes tuhat eurot, millelt võetakse maha veel ka maksud.
LIZDA nõukogu hääletas esmaspäeval ühehäälselt septembris algava tähtajatu streigi poolt. Vanaga ütles, et see ei ole lihtsalt hoiatusstreigiks, vaid see kestab senikaua, kuni ametiühingu nõudmisi kuulda ei võeta. Ametiühing on veendunud, et streik on tõhus ainult siis, kui see on tähtajatu.
LIZDA pöördub ka kohalike omavalitsuste, koolijuhtide, ülikoolide esindajate ja lastevanemate poole. Vanaga rõhutas, et kõik peaksid mõistma, et õpetajatele nende töö meeldib, kuid praegune töökoormus muudab õpetajatel võimatuks uue õppekava nõuete täitmise.
Samal ajal laob seim õpetajaile aina kohustusi juurde, sest järgmise aasta sügisest peaks riigikeelsed olema kõik lasteaiad ja 2025. aastast kõik koolid.
Nagu teatatud, ei õnnestunud LIZDA eelmisel neljapäeval toimunud meeleavaldusel saavutada tagatisi, et nende nõudmised täidetakse.
Pärast kohtumist haridus- ja teadusminister Anita Muižniecega ütles Vanaga, et ministeerium ei nõustu ühegi ametiühingu nõudmisega. Kolm peamist nõuet olid tasakaalustatud töökoormus, haridusseaduses sätestatud põhimõtetele vastav töötasu tõstmine ja rahastamise õiglane jaotus.
Probleemi lahendamiseks on hinnanguliselt vaja umbes 120 miljonit eurot. Poliitikute sõnul on raha võimalik leida, kuid väidetavalt vaid väiksemate koolide sulgemise arvelt.
Läti valitsus toetas kuu algupoolel üldharidus- ja koolieelsetes lasteasutustes järkjärgulist üleminekut ainult riigikeelsele õppele, et hõlbustada täiustatud õppekava edukat rakendamist kõigis Läti õppeasutustes.
Haridus- ja teadusministeeriumi selgituse kohaselt ei ole vähemusrahvuste haridusprogrammide senine õppekeele käsitlus täielikult kaasa toonud riigikeele omandamise kvalitatiivset arengut kõigil õppejärkudes. Riigikeele valdamine on aga oluline, et tagada võimalikult tõhus osalus avalikus elus ja edendada rahvusvähemustest õpilaste edasiõppimist.
Eelnõus kätkev kohalike omavalitsuste ja eraisikute haridusasutuste alushariduse programmi rakendamise määrus näeb ette, et alates 1. septembrist 2023 antakse alusharidust riigikeeles.
Varem toetas enamik võimuliidu erakondi hariduse täielikku üleviimist läti keelde mõne aasta jooksul, alates 2023/2024 õppeaastast.