Macron lükkas tagasi peaministri tagasiastumispalve

Copy
Prantsusmaa peaminister Elisabeth Borne.
Prantsusmaa peaminister Elisabeth Borne. Foto: Ludovic Marin/AP/Scanpix

Prantsusmaa peaminister Elisabeth Borne esitas valitsuspartei valimisfiasko taustal president Emmanuel Macronile tagasiastumispalve, kuid riigipea lükkas selle tagasi, teatas täna presidendiamet.

Peaminister, keda osa analüütikuid süüdistab loius kampaanias, esitas tagasiastumispalve, kui valitsusel ei õnnestunud valimistel parlamendis enamust võita.

Macron usub, et valitsus peab «jääma oma ülesandeid täitma ja tegutsema» ning president otsib nüüd poliitilisele ummikseisule «konstruktiivseid lahendusi» kõnelustel opositsiooniparteidega, ütles anonüümsust palunud ametnik.

Macron võõrustab teisipäeval Élysée palees parempopulistide juhti Marine Le Peni ja teiste erakondade liidreid, et leida lahendus enneolematule olukorrale, mis ähvardab tema teise ametiaja paar kuud pärast selle algust kriisi paisata.

Esmalt räägib Macron vabariiklaste juhi Christian Jacobiga. Traditsioonilist parempoolsust esindavate vabariiklate toetus on viimastel kuudel küll langenud, kuid paljude meelest võiksid just nemad aidata Macronil vajaliku parlamendienamuse tagada. Seni on vabariiklased kinnitanud, et jäävad opositsiooni.

Presidendil seisavad ees kohtumised ka sotsialistide juhi Olivier Faure'i ja kommunistide liidri Fabien Rousseliga. Mõlemad osalesid vasakpoolses valimisliidus NUPES, mis on nüüd 137 kohaga parlamendi suurim opositsioonijõud.

NUPESi juhi Jean-Luc Mélenchoniga Macronil praegu kohtumist kavas ei ole.

Küll aga peaks Macronil kell 17.30 Pariisi aja järgi ees seisma harukordne kohtumine parempopulistliku Rahvusliidu juhi Marine Le Peniga.

Eesmärgiks on leida lahendused, mis «teenivad prantslasi», kuna Macronile alternatiivset liitu pole parlamendis kujunemas, teatas Élysée.

Macroni koalitsioon Ensemble (Koos) väljus rahvusassamblee valimistelt küll suurima erakonnana, ent jäi kümnete mandaatide kaugusele enamuse saavutamisest, mis on neil käes olnud viimase viie aasta jooksul.

Suur edu saatis seevastu Mélenchoni ja Le Peni.

Macroni valimisliit võitis 244 kohta, palju vähem kui enamuse tagamiseks nõutud 289 mandaati. Valimisaktiivsus oli madal, hääletama ei tulnud 53,77 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Näib aga ebatõenäoline, et sotsialistidest, kommunistidest, rohelistest ja vasakäärmusliku Murdumatu Prantsusmaa esindajatest koosnev koalitsioon NUPES jääb rahvusassambleesse püsima ühtse blokina.

Murdumatu Prantsusmaa juht Mélenchon, kes valimisliidu organiseeris, nimetas tulemusi pettumustvalmistavaks ja tegi ettepaneku teha NUPES-ist alaline vasakpoolne blokk.

Ta ütles, et tegemist ei oleks ühinemisega, vaid tõhusa alternatiivse jõu moodustamisega parlamendis. Kolm teist koalitsiooni liiget lükkasid ettepaneku kohe tagasi.

Le Peni erakond tegi oma ajaloo parima tulemuse, tõustes 89 mandaadiga suurimaks opositsioonierakonnaks. Mandaatide arvu kasvatati kaheksa võrra.

Le Pen nõudis, et tema partei juhiks parlamendi mõjuvõimsat rahanduskomisjoni, nagu suurima opositsioonipartei puhul tavaks on.

Mélenchon ütles, et esitab juuli algul Borne'i vastu umbusalduseelnõu.

Isegi kui peaminister praegu ametisse jääb, ootavad valitsust ees ümberkorraldused.

Macroni tervise- ja keskkonnaminister said valimistel lüüa ja peavad tava kohaselt tagasi astuma. Sama käib parlamendi spiikri ja Macroni fraktsiooni juhi kohta.

Tagasi üles