USA kongress püüab ohjeldada epideemilist tulirelvavägivalda

Chuck's Firearmsi relvapood Atlantas, Georgia osariigis. Foto: ERIK S. LESSER/EPA/Scanpix

USA senaatorid kiitsid neljapäeva õhtul heaks parteideülese seaduseelnõu, mille eesmärk on ohjeldada ühiskonda laastavat epideemilist tulirelvavägivalda läbi täiendava taustakontrolli ning miljardite dollarite suunamise vaimse tervise hoidu ja koolide julgeolekusse.

Reform, millele esindajatekoda reedel pea kindlasti ka oma õnnistuse annab, jääb vajaka aktivistide ja president Joe Bideni nõutust, kuid on siiski esimene tõsisem riikliku tasandi katse relvaprobleemi lahendada pea 30 aasta jooksul.

Parteideülesele tulirelvade ohutuse seadusele avaldasid toetust kõik 50 demokraadist senaatorit ja 15 vabariiklast.

Seadus näeb ette täiendavat taustakontrolli alla 21-aastastele relvaostjatele, 11 miljardi dollari suunamist vaimse tervise hoidu ja kahe miljardi dollari suunamist koolide julgeolekusse.

Osariike kutsustakse võtma vastu niinimetatud «punase lipu» seadusi, mis näeksid ette tulirelvade äravõtmist inimestelt, kelles nähakse ohtu.

Samuti sulgeb see niinimetatud «poiss-sõbra seaduselünga», mille kohaselt võisid perevägivallatsejad vältida relvaostukeeldu, kui nad ei olnud oma ohvriga abielus ega koos ei elanud.

«Täna teeb Ühendriikide senat midagi, mida paljud pidasid veel paar nädalat tagasi võimatuks: me võtame vastu esimese märkimisväärse relvaohutuse eelnõu pea 30 aasta jooksul,» ütles senati demokraatide juht Chuck Schumer.

Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell ütles, et seaduseelnõu teeb Ameerika turvalisemaks, «tegemata meie riiki kübetki vähem vabaks».

Mõjuvõimas relvalobiorganisatsioon Rahvuslik Relvakandjate Ühing (NRA) ja paljud kongressi vabariiklased on eelnõule vastu.