Leht: Venemaa võib olulisest radarist ilma jääda

Sellel 2007. aastast pärineval fotol on Qabala radarijaama peegeldus näha Vene ohvitseri päikeseprillidel. Foto: SCANPIX

Venemaa võib jääda ilma õigusest kasutada Aserbaidžaanis asuvat Qabala radarijaama, kui tal ei õnnestu jõuda kokkuleppele renditasu küsimuses, kirjutas täna ajaleht Kommersant.

Lehe andmetel nõuab Bakuu renditasu tõstmist seniselt seitsmelt miljonilt dollarilt 300 miljonini ega soovi mingeid järeleandmisi teha.

Venemaa kaitseministeerium nimetab seda hinda ebaadekvaatseks ning on ähvardanud Qabalast lahkumisega.

Aserbaidžaani ja Venemaa vahel alanud läbirääkimiste intriig on seotud sellega, et käesoleval aastal aegub kümneaastane leping, mille alusel Venemaa Qabala radarijaama kasutas. Lepingu tingimuste järgi pikeneb leping automaatselt edaspidi kolmeaastaste ajavahemike kaupa, kui üks pooltest ei teata pool aastat ette soovist leppest taganeda. Järjekordne poolaasta saab täis 9. juunil ning just selleks ajaks tuleb jõuda kõigi formaalsustega ühele poole, viitab Kommersant.

Moskva soovib Qabala küsimuse pikaajaliselt lahendada ning pikendada lepingut 25 aasta võrra. Mullu novembris teatasid Moskva ja Bakuu pärast kaitseministrite kohtumist, et pooled on üksmeelel kõigis küsimustes, välja arvatud rahaline.

Kommersandi allikate kinnitusel teatas Aserbaidžaan toona soovist suurendada renditasu seitsmelt miljonilt dollarilt 15 miljonini. Rahaliste erimeelsuste lahendamiseks alustas detsembris tööd erikomisjon, ent efekt osutus vastupidiseks – Bakuu tõstis algul hinna 150 miljoni dollarini, aga seejärel hoopis 300 miljonini.

«See summa on põhjendamatu ja äärmiselt kõrge, me hakkame taotlema selle alandamist, seejuures oluliselt,» ütles kaitseministeeriumi allikas Kommersandile.

Teine kõrge sõjaväelane oli vestluses väljaandega kategoorilisem: «Kui Bakuu oma isu ei ohjelda, siis lahkume Qabalast.»

Kommersant osutab, et Qabalast lahkumine võib tekitada Venemaale märkimisväärseid probleeme. Funktsionaalselt võib Qabala radarit osaliselt asendada uuem radar, mis asub Armaviris, ent selle teine segment, mis peab jälgima rakettide starte Qabala vastutusalas, ei ole veel käiku lastud.

«Samas võib Vene sõjaväelaste hüljatud objekt leida otsekohe pretendente NATO riikide hulgast, ennekõike USA ja Türgi poolt,» kirjutab Kommersant.

«Siis ei kaota Moskva mitte üksnes üht trumpkaarti raketikilbi-läbirääkimistel Washingtoniga, vaid annab ameeriklastele jaama, mis võib aidata neil pidada sõjategevust Iraani vastu,» viitab leht.

Vene välisministeerium selgitab Aserbaidžaani nõudmisi «mugava hetkega», mida kujutab endast lepingu lõppemine.

«On selge, et enda kahjuks keegi lepinguid ei muuda,» ütles informeeritud diplomaat. Ent diplomaatide seas ringleb ka teine versioon: keeldudes Qabala küsimuses mööndusi tegemast, maksab Bakuu Moskvale kätte tema seisukoha pärast Kaspia mere staatuse küsimuses.

Kahe riigi vaheliste suhete suurimaks ärritajaks on Aserbaidžaani võimalik osalus Venemaad välja jätvas Kaspia-aluses torujuhtmes. Toru, mille võimsus oleks 20–30 miljardit kuupmeetrit aastas, võimaldaks transportida Türkmenistani gaasi juhtmesse Nabucco, mis on Gazpromi arendatava South Streami konkurent.

«Moskva üritab selle ehitust kõigi kättesaadavate vahenditega takistada. Venemaa võtmeargumendiks on Kommersandi välisministeeriumi allika sõnul see, et Kaspia mere juriidiline staatus pole siiani määratletud, selle põhi on jagamata, aga seetõttu ei ole Bakuul ja Ašgabatil kõigi rannikuriikide nõusolekuta õigust mingeid torujuhtmeid rajada,» osutab leht.

Diplomaadid viitavad ka teisele probleemile – Kaspia meres asuva Shah Denizi gaasileiukoha saatusele. Seda gaasi loodavad saada mitmed projektid, mis kõik kulgevad Venemaast ümber. Gazprom teatas 2010. aastal valmisolekust osta ära kogu Aserbaidžaani vaba gaasikogus, et välistada konkurendi teket Euroopa Liidu turul, ent Bakuu ei ole sellele ettepanekule vastanud.

Aserbaidžaan eitab konflikti varjatud sisu, tõrksat positsiooni läbirääkimistel selgitatakse sellega, et Bakuu ei vaja enam Qabala jaama.

«Sellest pole meie julgeolekule mingit kasu,» kinnitas Aserbaidžaani parlamendi sõltumatu saadik, politoloog Rassim Mussabekov väljaandele. «Lisaks sellele asub see piirkonnas, kus arendatakse kuurorti. Kas venelased hakkaksid sellist jaama endale Krasnaja Poljanasse rajama?»