/nginx/o/2022/06/27/14656009t1h12c2.jpg)
NATO ametnikud tunnistavad vägede puudulikkust alliansi idatiivas, mille tulemusel on peasekretär Jens Stoltenberg teatanud uue plaani visandamisest, vahendab the Financial Times.
Sel nädalal toimuval iga-aastasel tippkohtumisel lepitakse kokku uus sõjaline plaan, mis täiendab drastiliselt Ida-Euroopa kaitset, nihutades fookuse sissetungi tõkestamiselt liidu täielikule kaitsele, vahendas ajaleht the Financial Times Stoltenbergi kommentaari.
Tänane NATO kaitseplaan Venemaa rünnaku korral näeb ette, et Baltimaid hakatakse vabastama alles peale agressiooni toimumist.
«Praeguse doktriini kohaselt pühitakse Balti riigid Venemaa rünnaku korral kaardilt enne, kui NATO 180 päeva jooksul vasturünnakut nende vabastamiseks alustanud on,» tõdes Eesti peaminister Kaja Kallas.
«Me ei jaga kunagi operatiivplaanide üksikasju,» ütles Stoltenberg. «Kuid võin teile kinnitada, et oleme aastakümneid suutnud kaitsta Venemaaga piirnevaid riike, kohandades oma kohalolekut ohuhinnangu valguses. Oleme seda varem teinud ja teeme seda ka edaspidi.»
Allianss tugevdab oluliselt oma kaitset Ida-Euroopas, lubades Stoltenbergi sõnul, et Venemaa ei suuda vallutada Eesti pealinna Tallinna, nagu ei ole suudetud vallutada Põhja-Norra või Lääne-Saksamaa linnu.
Uus strateegiline kontseptsioon, mis määratleb NATO eesmärgid ja lähenemisviisid järgmiseks kümnendiks, allkirjastatakse homme algaval Madridi tippkohtumisel.
See hõlmab uusi struktuure, milles NATO lääneosa liitlased USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, tagaksid oma vägede, laevade ja sõjalennukite valmisoleku lähetuseks alliansi idatiivale ja reageerimine toimuks agressiooni algusest alates.
Plaanitav lähenemine meenutab ajaloolisi NATO külma sõja aegseid Nõukogude Liidu invasiooni tõkestamise elemente, mis võimaldab alliansi sõjaväeülematel igal ajahetkel teada, millised väed on täpselt valmisolekus ja kui kiiresti nad lahinguväljale siseneda suudaksid.
«Kõige otsesem ja vahetum oht meie julgeolekule on Venemaa,» lisas Stoltenberg.
Tippkohtumine toimub ajal, mil Kreml on suurendanud pingeid ja Leedut ähvardanud kaubaveoga Kaliningradi eksklaavile.
Oleme ettevaatlikud spekuleerima, kas Venemaa ähvardused olid suunatud NATO tippkohtumise katkestamisele või lihtsalt kokkusattumus, kommenteeris Venemaa-poolseid väljaütlemisi Stoltenberg.
«Olenemata sellest, kas see [Kaliningradi blokaad] juhtub vahetult enne, vahetult pärast või NATO tippkohtumise ajal, ei muuda see tegelikkust ja me peame olema valmis,» lisas Stoltenberg.
NATO praegune kaitsepositsioon Baltikumis hõlmab 8000 välissõdurit eesotsas Ühendkuningriigi, Kanada ja Saksamaaga, et tõrjuda võimalikku sissetungi ja tegutseda nö Venemaa komistamiskivina rünnaku korral.
NATO ametnikud nõustuvad, et Putini Ukraina-vastase rünnaku valguses on hetkel jõus olev lähenemine vastuvõetamatu.
Eesti peaministri Kaja Kallase kommentaarid oma riigi kaitsmise kohta peegeldavad tema muret ja oleme Kallase ja tema Leedu ning Läti juhtidega just neid küsimusi arutanud, täpsustas Stoltenberg.
«Nad on olnud aastakümneid nõukogude võimu all. Neil on raske ajalugu – millest nad on õppinud, mida tähendab olla okupeeritud ja sissetungitud,» ütles Stoltenberg. «Ma nõustun, et [Kallas] soovib rohkem NATO kohalolekut ja võin talle seda lubada.»
Meie peamine kohustus on hoida ära igasugune rünnak Eesti või mõne muu liitlase vastu, seetõttu võtame tippkohtumisel vastu suuri ja olulisi otsuseid, et veelgi suurendada oma kollektiivkaitset ja kaitsta iga tolli NATO territooriumi, nagu oleme teinud viimased 72 aastat, selgitas Stoltenberg.