NATO kiirreageerimisjõud suureneb mitmesaja tuhande sõjaväelaseni (3)
/nginx/o/2022/06/27/14656966t1h4254.jpg)
NATO liitlased suurendavad kiirreageerimisjõudude arvukust enam kui 300 000 sõdurini, tugevdades oma kaitset vastuseks Venemaa sõjale Ukraina vastu, ütles täna G7 kohtumisel alliansi juht Jens Stoltenberg.
«Tugevdame oma ettenihutatud kaitset. Täiustame oma lahingugruppe alliansi idaosas brigaaditasemeni. Kujundame ümber NATO reageerimisjõud ja suurendame kõrge valmisolekuga vägede arvu tunduvalt üle 300 000,» ütles Stoltenberg sel nädalal Madridis toimuva NATO tippkohtumise eel.
Stoltenbergi sõnul toob Madridi kogunemine alliansis suuri muudatusi, kuna sõjaline liit peab leidma lahendusi Moskva sissetungile läänemeelsesse Ukrainasse.
Lisaks on oodata NATO idatiiva veelgi jõulisemat tugevdamist, eriti raskerelvastuse ja õhutõrjesüsteemidega.
«See tähendab suurimat kapitaalremonti meie ühises kaitses ja heidutuses pärast külma sõja lõppu,» ütles Stoltenberg. Ta ei täpsustanud üksikasju, mis puudutavad täiendavaid kõrge valmisolekuga jõude või nende paiknemist.
NATO-l on hetkel kõrge valmisolekuga jõududes umbes 40 000 sõjaväelast.
Enam kui 300 000 sõdurit moodustaksid aga laiema väe, kelle seast allianss saab vajadusel üksusi rindele saata.
Stoltenberg lisas, et liidrid nõustuvad NATO hädavajaliku toe andmisega Venemaaga sõdivale Ukrainale, mille president Volodõmõr Zelenskõi esineb Madridi tippkohtumisel videosilla vahendusel.
See tugi sisaldab «märkimisväärse koguse» varustust, seal hulgas krüpteeritud sidevahendeid, droonivastaseid süsteeme ja kütust, aga samuti pikaajalisemat abi, millega Ukraina saaks kasutusele võtta märksa kaasaegsemat ja keerulisemat NATO relvastust.
Viimane pole seotud relvastusega, mida NATO liikmesmaad eesotsas Ühendriikidega juba praegu Ukrainale edastavad, seal hulgas tankitõrjerakette, suurtükke ja õhutõrjesüsteeme, millega Venemaa pealetungi tõrjuda.
NATO-l on praegu idapoolsetes liikmesriikides kaheksa lahingugruppi ja Stoltenbergi sõnul osa neist – tõenäoliselt Baltimaades ja Poolas – tugevdatakse "brigaadi tasemeni".
Baltimaade närvilised juhid on soovinud suurte ja alaliste üksuste paigutamist, mis võiks peatada Kremli väed NATO piiril.
Saksamaa on teatanud, et hakkab juhtima uut brigaadi Leedus, kus tal juba on väed, kuigi enamik neist jõududes paikneks alaliselt kodumaal.