/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/27/14657290t1h7e79.jpg)
Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelli hinnangul oleks Euroopa Liidul vaja loobuda ühehäälsuse põhimõttest ning ehkki idee iseenesest ei ole uus, nõuab selle üle uuesti mõtlemist muutunud sõjakontekst.
Borrell: Euroopa Liidul on vaja loobuda ühehäälsuse põhimõttest (4)
«Kontekst on uus: sõda Ukraina vastu on toonud esile vajaduse, et EL saaks teha strateegilisi otsuseid reaalajas,» vahendas Ukraina portaal Unian Borrelli blogipostitust.
«EL-i laienemise taaselustamisel peame tegema sarnaseid jõupingutusi EL-i ja otsustusprotsessi reformimiseks,» kirjutas ta. «See tähendab ühehäälsuse reegli ulatuse vähendamist välispoliitikas ja muudes valdkondades, et teha rohkem otsuseid ülihäälteenamusega.»
«Erinevatel aegadel maksime lõivu EL-i välispoliitikas ühehäälsuse põhimõtte eest, nõrgendades ja viivitades oma tegevust,» märkis Borrell.
Borrell tõi näiteks Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamise ja märkis, et vene õigeusu kiriku pea patriarh Kirill, kes on Putini sõja kindel toetaja, on sanktsioonide nimekirjast seletamatult kadunud.
«Mai lõpus leppisime kokku kuuenda Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi osas (nafta, kindlustuse ja sanktsioonide nimekirja laiendamise osas). Aga meil kulus kuu aega. Ja mul on kahju, et mõningaid lõppsätteid pehmendati ja patriarh Kirill arvati karistatute nimekirjast välja, vaatamata sellele, et koosolekul peetud arutelude käigus tema kohalolekut nimekirjas ei vaidlustatud,» rääkis Borrell.
Selliste olukordade tõttu peab Borrelli sõnul otsustusprotsessi uuesti läbi vaatama.
Borrelli mõttekäigu kohaselt on olukorras, kus riigid teavad ette, et lõpliku otsuseni on võimalik jõuda kvalifitseeritud häälteenamusega, neil tugev stiimul läbirääkimisteks ja konsensuse saavutamiseks. Kui nad aga teavad, et nad suudavad kõike blokeerida, pole neil mingit motivatsiooni jõuda tervislikule kompromissile.