Baltimaid ja Poolat kaitsma määratud liitlastel lasub kohustus siin sageli harjutamas käia

Leetu eelpaigutatud Saksa sõdurid Pabrade harjutusalal. Foto: MINDAUGAS KULBIS/AP/Scanpix

Isegi need Eesti, Läti, Leedu ja Poola kaitseks mõeldud NATO liitlaste lisaväed, mis jäävad baseeruma oma kodumaale, peaksid uute plaanide kohaselt siiski veetma arvestatava aja sihtriigis.

«Sellest saab meie kollektiivse heidutuse ja kaitse suurim ümbervaatamine alates külma sõja lõpust,» lubas NATO peasekretär Jens Stoltenberg eile pressikonverentsil, mis tutvustas täna Madridis algava tippkohtumise sisu.

Paljuski tugineb Stoltenbergi lubatud kaitseplaanide ülevaatus 2016. aastal Varssavi tippkohtumisel paika pandud eelpaigutatud pataljonide süsteemile.

Kui toona otsustati liitlasüksused tuua NATO kirdeserva – Tapale, Ādažisse, Ruklasse ja Orzyszi –, siis nüüd laiendatakse sama mudelit Baltimaadest ja Poolast mööda idaserva edasi. Uued lahingugrupid tulevad Slovakkiasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse.