Grosberg: vabatahtlike arv vene vägedes on hüppeliselt kasvanud

Pressikonverentsil tegid viimastest julgeolekualastest arengutest ülevaate kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg. Salm rõhutas, et Eesti on kaitstud ja vahetu oht siin puudub. 

Grosberg kirjeldas, et Ukrainas toimub peamine lahingutegevus Luhanski oblasti piirkonnas, kus Vene sõjavägi üritab kogu oblastit hõivata. «Tegevus oli koondunud Severodonetski linna, kust ukrainlaste vägi on korrastatult taandunud. Lissitšansk on viimane Luhanski oblasti linn, mis on veel ukrainlaste käes.»

Lahingutegevus on intensiivistusnud ka Slovjanski suunal, mis oli venelaste käes 2014. aastal, kuid ukrainlsed võitsid selle tagasi. «Kaitseliinid on seal 8 aastaga tugevaks ehitatud. Slovjansk ja Kramatorsk on kaks linna, mida venelased üritatavad kindlasti hõivata ja okupeerida. Grosbergi arvates võib seal lähema 1–2 kuu jooksul näha venelaste tõsiseid katseid need linnad ära võtta. Izjumi rindel toimus ukrainlaste rünnak, kus hävitati juhtimispunkt kõrgemate ohvitseridega.

Slovjanski linna kaitseliin asub kõrgustikes, mis teeb selle paremini kaitstavaks. Venelased peavad seal ületama ka Donetski jõge, mis on siiani ebaõnnestunud, kuid nüüd on veetase alanenud, mis teeb selle ületamise lihtsamaks.

Venelased panevad Moskva lähistel uut korpust kokku

Grosberg mainis ka teisi Ukraina lahingutsoone: Harkiv, kus on ukrainlastel väike edu, ning Herson, kus on ukrainlaste tegevus pigem venelasi häiriv, kuid mitte strateegiliselt edukas. Donetski oblastis hoitakse aga endiselt rinnet – seal pole venelased nelja kuuga juurde vallutanud peaaegu mitte midagi.

Hersoni ümbruses kindlustavad vene väed luureülema kirjeldusel kaitseliine, sest Herson on venelastele strateegiliselt ülioluline, kuna hoiab veevarustust Krimmiga. Venelased komplekteerivad Grosbergi andmetel uut armeekorpust Moskva lähedal, mis tõenäoliselt suunatakse Hersoni ning koosneb peamiselt vabatahtlikest. Grosbergi sõnul on vabatahtlike osakaal Vene armees hüppeliselt kasvanud.

Luureülem peatus ka eilsel Kremetšuki kaubanduskeskuse rünnakul. Seda tabasid pommituslennukitelt välja lastud laevade vastased raketid, millest võib Grosbergi arvates ka järeldada, et venelastel on laskemoonast puudus, kui ei ole enam õigeid rakette.

«Sõja ajal on ka kärbes liha,» iseloomustas Grosberg pressikonverentsi lõpus venelaste valikuid.

«Vene vägede arvukus ja aktiivsus piiri taga on tavapärasest palju madalam,» sõnas Salm, lisades, et näiteks Pihkva 76. õhudessantdiviis on Ukrainas kaotanud umbes 1000 sõdurit ning selle taastamiseks läheb umbes aasta.

Eesti ja NATO reageeriks esimesest sekundist

Salm rääkis pressikonverentsil, et ohtu Eestile hetkel ei ole: «Meie iseseisev kaitsevõime on aasta jooksul kasvanud. Eesti on olnud üks suurimaid laskemoona hankijad, sealhulgas oleme hankinud sadu tuhandeid suurekaliibrilist lakemoona ja kümneid tuhandeid javeline jt soomustehnika vastaseid relvi. Juurde on hangitud ka suurtükke ja teisi kauglaskerelvi.  

«Meie kaitseväe suurus on 26 000 väljaõpetatud ja motiveeritud kaitseväelast, seda suurendakse veel 10 000 võrra. Lisaks on meil ka aktiivne vabatahtlike organisatsioon: Eestis on pidevalt kohal üle 2000 sõduri Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Taanist.»

Karistus-heidutusest tõkestusheidutuseni

Salm kinnitas, et Eesti hakkab sõdima esimesest sekundist, kui meile kallale tungitakse ning sama teeb ka NATO, mis on meie julgeoleku nurgakivi. Salm rõhutas, et peale NATO ei ole meil ühtegi muud alternatiivi, mis aitaks kindlustada meie julgeolekut.

Kantsleri kirjeldusel on Eesti kaitsestrateegia muutunud karistus-heidutusest tõkestusheidutuseks. Need on sõjalised terminid ja mõlemaid nimetas Salm normaalseteks kaitsekontseptsioonideks, võrreldes neid poiste mängudega liivakastis, kui üks hakkab teist ähvardama: karistus-heidutuse puhul loodab ähvardatav vaid oma suurte vendade peale, kuid tõkestusheidutus tähendab seda, et ähvardatav hakkab kõigepealt ise vastu.

«Enne 24. veebruarit arvati, et Venemaa siiski käitub ratsionaalselt ning piisab karistusheidustusest, kuid niimoodi keegi enam NATOs ei arva. Tõkestusheidutusele üleminek oli meil ainuke mõistlik lahendus Venemaa agressiivsusele, sest vaid karistusele lootes võib Venemaa korraldada tohutult sõjakuritegusid ja purustusi,» rääkis ta. 

Täna õhtul algavast NATO Madriidi tippkohtumiselt tuleb Salmi meelest eeskätt loota, et tõkestusheidutuse konteptsioon pannakse ka ametlikult kirja ning seda hakatakse ka reaalselt ellu viima. Teise ootusena kordas Salm vajadust tagada ühe diviisi toimimiseks vajalikud juhtimiselemendid, eelpaigutatud üksused ja varustus. See on teine asi, mida tasub meil Salmi sõnul Madriidist oodata.

Salm rõhutas lõpuks, et NATO töötab ühtse süsteemina, mis algab igast Eesti sõdurist kuni NATO tippjuhtideni välja: NATO otsustusprotsess toimib ülevalt alla, riigijuhid lepivad kokku, sõjaväejuhid ja diplomaadid viivad otsused ellu.