Venemaa peatamine vajab Briti sõjaväe valmisolekut ning kõiki auastmeid hõlmavat treeningute suurendamist, kinnitab täna oma eelnevalt avaldatud kõnes Suurbritannia kõrgeim sõjaväelane kindral Patrick Sanders.
ÜK kindralstaabi ülem: tegemist on 1937. aastaga sarnase ajaga
«See on meie 1937. aasta hetk,» tõdeb sõjaväeülem eelnevalt avaldatud kõnes. Sanders viitab otsustavale perioodile, mis viis teise maailmasõjani.
«Venemaa president Vladimir Putin ja tema ekspansionistlikud ambitsioonid kujutavad endast suurimat ohtu suveräänsusele, demokraatiale ja vabadusele elada ilma vägivallata, mida ma kunagi tundnud olen,» lisas Sanders.
«Me ei ole sõjas, kuid peame tegutsema kiiresti, et meid ei tõmmataks [Venemaa] territoriaalse laienemise ohjeldamata jätmise tõttu ühte... Ma teen kõik endast oleneva, et Briti armee mängiks oma rolli sõja ärahoidmisel,» kinnitas kindral.
Lisaks oodatakse sel nädalal Briti peaministri Boris Johnson ametlikku teadaannet kaitsekulutuste suurendamise plaani kohta, vahendab ÜK meediaväljaanne Sky News.
«Minu eesmärk on armee mobiliseerimine, et aidata vältida sõja levikut Euroopas, olles valmis võitlema ja võitma koos meie NATO liitlaste ja partneritega,» lausus eelmisel kuul ametisse asunud Sanders.
«Tõenäoliselt ei domineeri õhu-, mere- või kübertulerünnakud iseseisvalt – jalavägi jääb endiselt määravaks, sest keegi ei saa mööda küberteed üle jõe sõita,» nentis ta.
Tema hoiatusi kordab Londonis armeekonverentsil Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace, kes lendab vahetult peale kõnet NATO tippkohtumisele Madridi.
«Kaitseminister [Wallace] peaks rõhutama, et nüüd, mil oht on muutunud, peavad valitsused olema valmis investeerima meie turvalisusesse,» ütles kaitseministeeriumi allikas väljaandele Sky Newsile.
«Me ei kommenteeri väidetavaid lekkeid – kaitseminister ja peaminister on alati öelnud, et valitsus reageerib ohumuutustele, mistõttu anti kaitseministeeriumile 2020. aastal rekordiline kaitsekokkulepe,» lisas teine allikas.
Seoses Venemaa invasiooniga, mis muudab julgeolekumaastikku Euroopas, on NATO alliansi juht Jens Stoltenberg avaldanud, et liitlased suurendavad oluliselt kõrge valmisolekuga vägede suurust enam kui 300 000 isikkoosseisu võrra.
Väljakutseks peetakse armee moderniseerimist, mis hõlmab uusi tehnoloogiaid, nagu kübersõda ja kaugmaaraketid, kuid säilitab ka traditsioonilised sõdurioskused.