Schützi süüdistatakse 3518 vangi mõrvamises Berliini põhjaosas Oranienburgis asuvas laagris aastatel 1942–1945.
Brandenburgi liiduriigis elav pensionär väidab, et on süüst vaba, sest ei olnud laagris toime pandud kohutavatest kuritegudest teadlik.
«Ma ei tea, miks ma siin olen,» ütles Schütz kohtuprotsessi lõppedes.
Süüdistused Josef Schützi vastu hõlmavad 1942. aastal sõjavangide hukkamisi mahalaskmise teel ja mõrvamist Zyklon B gaasiga.
Sellised kohtuprotsessid saadavad olulise signaali, kommenteeris tänast otsust Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse (CNRS) professor Guillaume Mouralis.
«Küsimus on üksikisikute poliitilise ja moraalse vastutuse taaskinnitamises autoritaarses kontekstis (ja kuritegelikus režiimis) ajal, mil neofašistlik paremäärmuslus tugevneb kõikjal Euroopas,» ütles Mouralis AFP-le.
Kohtuprotsessi ajal esitas Schütz oma mineviku kohta mitu ebajärjekindlat avaldust ja kurtis, et tema pea läheb segaseks, vahendab RTE News endise vangivaluri ütlusi. Saja-aastane mees väitis, töötas suurema osa Teisest maailmasõjast Saksamaal põllumajandustöölisena.
Selle väitega on vastuolus mitmed tema nime, sünnikuupäeva ja -kohta sisaldavad ajaloolised dokumendid.
Prokuröride sõnul osales ta 21-aastasena kuritegudes teadlikult ja vabatahtlikult ning taotles karistuseks viieaastase vangistusest.
Aastatel 1936–1945 peeti Sachsenhauseni laagris vangid üle 200 000 inimese, sealhulgas juudid, romad, Saksa režiimivastased ja geid.
Sachsenhauseni memoriaali ja muuseumi andmetel surid kümned tuhanded vangid sunnitöö, mõrvade, meditsiiniliste katsete, nälja või haiguste tõttu enne laagri vabastamist.
Pärast Teist maailmasõda viidi Josef Schütz Venemaale vangilaagrisse, kus ta töötas põllumehe ja lukksepana.