Saksamaal on 101-aastase koonduslaagrivalvuri kohtupäev

Josef Schuetz. Foto: ADAM BERRY / AFP / SCANPIX

• Schütz on vanim holokausti sõjakurjategudes süüdimõistetu
• 3518 vangi mõrvati Berliini põhjaosas Oranienburgis asuvas laagris aastatel 1942–1945
• Üksikisikute poliitilise ja moraalse vastutuse taaskinnitamine

Saksamaa kohus langetas täna otsuse natside koonduslaagri Sachsenhauseni endise valvuri Josef Schützi üle, kes on 101-aastasena vanim holokausti sõjakurjategudes süüdimõistetu. 

Schützi süüdistatakse 3518 vangi mõrvamises Berliini põhjaosas Oranienburgis asuvas laagris aastatel 1942–1945.

Brandenburgi liiduriigis elav pensionär väidab, et on süüst vaba, sest ei olnud laagris toime pandud kohutavatest kuritegudest teadlik.

«Ma ei tea, miks ma siin olen,» ütles Schütz kohtuprotsessi lõppedes.

Süüdistused Josef Schützi vastu hõlmavad 1942. aastal sõjavangide hukkamisi mahalaskmise teel ja mõrvamist Zyklon B gaasiga.

Sellised kohtuprotsessid saadavad olulise signaali, kommenteeris tänast otsust Prantsusmaa riikliku teadusuuringute keskuse (CNRS) professor Guillaume Mouralis.

«Küsimus on üksikisikute poliitilise ja moraalse vastutuse taaskinnitamises autoritaarses kontekstis (ja kuritegelikus režiimis) ajal, mil neofašistlik paremäärmuslus tugevneb kõikjal Euroopas,» ütles Mouralis AFP-le.

Kohtuprotsessi ajal esitas Schütz oma mineviku kohta mitu ebajärjekindlat avaldust ja kurtis, et tema pea läheb segaseks, vahendab RTE News endise vangivaluri ütlusi. Saja-aastane mees väitis, töötas suurema osa Teisest maailmasõjast Saksamaal põllumajandustöölisena.

Selle väitega on vastuolus mitmed tema nime, sünnikuupäeva ja -kohta sisaldavad ajaloolised dokumendid.

Prokuröride sõnul osales ta 21-aastasena kuritegudes teadlikult ja vabatahtlikult ning taotles karistuseks viieaastase vangistusest.

Aastatel 1936–1945 peeti Sachsenhauseni laagris vangid üle 200 000 inimese, sealhulgas juudid, romad, Saksa režiimivastased ja geid.

Sachsenhauseni memoriaali ja muuseumi andmetel surid kümned tuhanded vangid sunnitöö, mõrvade, meditsiiniliste katsete, nälja või haiguste tõttu enne laagri vabastamist. 

Pärast Teist maailmasõda viidi Josef Schütz Venemaale vangilaagrisse, kus ta töötas põllumehe ja lukksepana.

Schützi kohtuprotsess algas 2021 aastal, kuid on tema halveneva tervise tõttu mitu korda edasi lükatud.

Saksa prokurörid võitlevad, et tuua kohtu ette viimased ellujäänud natsidest kurjategijad. Endise valvuri John Demjanjuki süüdimõistmine 2011. aastal lõi selleks juriidilise pretsedendi.

Kohtu ette on antud Auschwitzi raamatupidaja Oskar Gröning ja Auschwitzi endine valvur Reinhold Hanning, kes mõlemad mõisteti 94-aastaselt süüdi massimõrvas osalemises, kuid surid enne vangistamist.

Endine SS-i valvur Bruno Dey tunnistati 2020. aastal 93-aastaselt süüdi ja talle määrati kaheaastane tingimisi vangistus.

Põhja-Saksamaal Itzehoe linnas on hetkel kohtu all 96-aastane natside surmalaagri endine sekretär mõrvas kaasosaluse eest. Ta põgenes dramaatiliselt enne kohtuprotsessi algust, kuid tabati mitu tundi hiljem.

Schütz kavatseb süüdimõistmise edasi kaevata, ütles tema kaitseadvokaat Stefan Waterkamp.